Uuring: õpetaja teavitustööta usaldab Eesti õpilane Vikipeediat pimesi
Eesti koolinoored kasutavad Vikipeediat eeskätt koolitöös ja peamiselt info otsimist nõudvate ülesannete kiireks täitmiseks, osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Sagedamini teevad seda tüdrukud ja 12. klassi õpilased. Üldise õpilaste suhtumise Vikipeediasse paneb paika aga õpetaja enda teadlikkus keskkonna võimalustest ja ohtudest, kirjutab Novaator.
„Eesti õpetaja silmis on Vikipeedia pigem tülikas. Kui õpilased veebist infot otsivad, satuvad nad esimesena Vikipeediasse ja kasutavad seda õpetaja hinnangul liiga palju,“ ütleb Tartu Ülikooli eesti keele tekstiõpetuse lektor Riina Reinsalu. Ehkki osa õpetajaid lubab õpilastel uurimistöös Vikipeediat ühe allikana kasutada, kipuvad õpilased tihtilugu piirdumagi üksnes veebientsüklopeediast saadud infoga.
Riina Reinsalu, haridusteaduste kaasprofessor Marvi Remmiku ja kolleegide varasemast uuringust on teada, et et Eesti õpetajad ei kasuta Vikipeediat mitte üksnes isiklikuks tarbeks, vaid ka tööalaselt: nad valmistavad Vikipeedia abil tunde ette, otsivad tunni ajal Vikipeediast infot ning õpetavad õpilasi Vikipeediat vastutustundlikult kasutama. Nüüd valmis töörühmal uus artikkel, kus veebiküsitluse vormis said sõna õpilased ise.
Kokku 381 Eesti 9. ja 12. klassi õpilast hõlmanud töös olid luubi all viimaste Vikipeedia kasutamise harjumused ning veebiväljaandega seotud hoiakud. Mõlemal vanuserühmal on varasem uurimistöö kirjutamise kogemus kas 8. klassis tehtud loovtöö või 11. klassis tehtud õpilasuurimuse näol. „Nägime, et õpetajast oleneb palju. Kui õpetajad Vikipeediat usaldavad ja teavitavad õpilasi selle kasutamisega seotud ohtudest ja kitsaskohtadest, kajastub see ka õpilaste tegevuses,“ toob Remmik välja.
Noor avab Vikipeedia paar korda nädalas
Nagu 11 kooli õpilasi hõlmanud küsitlus näitas, kasutavad noored Vikipeediat enamasti koolitööks. Neist 85 protsenti ütles, et on kasutanud seda mõne koolis antud ülesande tarbeks info otsimiseks. „Õpilased tõid ka välja, et kasutavad Vikipeediat omaenda huvialadest lähtuvalt, jällegi infootsinguks. Näiteks on neil huvitav kiiresti mõne ansambli, laulja või muu kuulsuse kohta rohkem teada saada,“ lisab Marvi Remmik. Vabal ajal on niimoodi Vikipeediast infot otsinud 61 protsenti uuritud õpilasi.
Teatav ebakõla ilmnes selles, milliseks hindasid õpilased ja õpetajad Vikipeedia kasutamise sagedust. „Õpetajate sõnul kasutavad õpilased Vikipeediat kogu aeg, aga nüüd selgub, et enda hinnangul kasutavad noored seda umbes kord nädalas,“ võrdleb Riina Reinsalu. Vastuste põhjal kasutab Vikipeediat iga päev viis, paar korda nädalas 51 ja paar korda kuus 30 protsenti uuringus osalenud õpilastest.
"Huvitaval kombel kasutavad Vikipeediat sagedamini naissoost õpilased ja pigem 12. kui 9. klassi õppurid," toob Reinsalu veel välja. Ehkki Vikipeedia kasutamist koolis on uuritud pigem vähe, viitavad varasemad tööd veebiteatmiku populaarsusele pigem poiste ja nooremate õpilaste seas.
Samuti üllatas töörühma mõneti õpilaste hoiak, et ingliskeelne Vikipeedia on eestikeelsest usaldusväärsem. „Nad kasutavad enam-vähem võrdväärselt eesti- ja ingliskeelset varianti, aga ingliskeelset isegi natuke rohkem,“ osutab lektor. Vastavalt mainis inglis- ja eestikeelse Vikipeedia eelistamist 40 ja 37 protsenti õpilasi. Ülejäänud kasutavad meelsasti nii inglise kui ka eesti keeleversiooni.
Remmiku sõnul märkasid õpilased eestikeelses Vikipeedias rohkem ebakõlasid: „Nad tõid näiteid ajaloost, kus eesti- ja ingliskeelses Vikipeedias ei langenud kokku mõne ajaloosündmuse daatumid.“ Kui ingliskeelset Vikipeediat oli kasutanud 98 protsenti õpilasi, siis vene-, saksa- või soomekeelset varianti vaid mõni üksik. Remmiku sõnul eristusid Eesti õpilased siinkohal näiteks varem uuritud Norra õpilastest, kes loevad enda sõnul ka rootsi-, hispaania- ja prantsuskeelset Vikipeediat.
Üldiselt on Vikipeedia keskkonda Eesti õpilaste hinnangul mugav kasutada. Samuti nimetasid nad Vikipeediat oma vastustes pigem ajakohaseks, usaldusväärseks, lihtsaks ja keeleliselt korrektseks. „Näib, et nende usaldus Vikipeedia vastu on päris suur,“ tõdeb Reinsalu.
Kuna õpilased peavad Vikipeediat usaldusväärseks allikaks, kipuvad nad seda ka koolitööde tegemisel kasutama, kohati liigagi palju. Seetõttu on õpetajad andnud lektori sõnul õpilastele juhiseid, kuidas tohib või ei tohi Vikipeediat allikana kasutada: „Näiteks ei sobi see ainsaks allikaks uurimistöös.“
Osa õpilasi pihtis küsitluses sedagi, et on ise käinud Vikipeedia artikli sisu valeks muutmas, et näha, mis saab. „Nendelt tuli positiivne tagasiside, et Vikipeedial hoitakse silm peal: õpilaste korraldatud väikesed sigadused likvideeriti üsna kiiresti,“ sedastab kaasprofessor.
Ise kirjutatud artikkel paneks kriitiliselt mõtlema
Nagu uuring näitas, sõltub õpilaste Vikipeedia-kasutus suuresti õpetajast. Paljud neist ütlesid, et õpetaja on rääkinud ainult Vikipeedia nõrkadest külgedest. Riina Reinsalu sõnul on seegi juba samm teadlikkuse tõstmisel edasi: „Kui vähemalt nõrkade külgede üle arutletakse, siis ehk jõutakse ka arusaamani, et Vikipeedia kõigeks ei sobi. Tehakse vahet, et see sobib kiire info otsimiseks vähenõudlikumate ülesannete puhul, aga mitte uurimistöö allikana.“
Vikipeedia-lembusega on õpilastele kaasnenud mitmesugused raskused. „Nad tõid esile, et kui kõik õpilased kasutavad sama allikat, siis on õpetajate jaoks ilmselge, kust nende info on võetud,“ muigab Reinsalu. Mõni õpilane kurtis teisalt, et Vikipeedia on küll väga hea infoallikas, aga sealt kopeerides jäävad lingid ja muu märgendus teksti külge – see viitab õpilaste vähestele digioskustele „Ehk kui õpilastel lasta midagi veebist otsida, võtavad nad Vikipeedia kui esimese vaste, et ülesanne saaks kiiresti tehtud,“ arutleb lektor.
Nagu näitas ka varasem õpetajate uuring, kasutavad viimased Vikipeediat peamiselt infootsingu ja allikakriitilisusega seotud ülesannetes. „Siit võiks astuda sammu kaugemale ja teha katset artikli kirjutamisel. Võib ka ühiskirjutada, kui individuaalne artikkel on liiga raske,“ soovitab Reinsalu.
Isiklik artikli toimetamise ja kirjutamise kogemus annaks õpilasele paremat aimdust Vikipeedia kui keskkonna toimimisest. Näiteks võivad ilmsiks tulla varasemate kirjutajate probleemid. Samuti võib valesti refereeritud artikli nägemine aidata noorel paremini aduda, et lihtsalt teksti kopeerides saab ta kaasa ka vea. „Mida rohkem õpilased selle keskkonna kohta teavad, seda teadlikumad on nad selle nõrkadest külgedest,“ märgib lektor.
Marvi Remmiku sõnul oleks esmalt vaja teha teavitustööd hoopis õpetajate seas. „Kõige enam kasutavad Vikipeediat õppetöös ajaloo-, geograafia- ja kirjandusõpetajad. Minu jaoks oli üllatav, et näiteks kunstide valdkonnas suunas õpilasi Vikipeediat kasutama pigem vähe õpetajaid,“ sedastab ta.
Ühelt poolt takistab õpetajaid Vikipeediat õppetöös kasutamast ebakindlus selle usaldusväärsuse suhtes. Teiselt poolt puudub Remmiku sõnul selleks metoodiline tööriistakast. „MTÜ Wikimedia Eesti on välja töötanud mitmeid põnevaid koolitusi, kus nad käivad ise õpetajaid koolitamas. Koolid võiksid seda senisest palju rohkem kasutada,“ pakub ta.
Reinsalu sõnul ilmub ajakirjas Oma Keel artiklisari „Vikipeedia koolitunnis“, kust õpetaja leiab samuti näpunäiteid, mida Vikipeedia abil teha. „Vikipeediat ära keelata ei saa ja õpetajad ise kasutavad seda, kes avalikumalt, kes vähem. Õpilastelegi tuleks konkreetsete ülesannete kaudu tutvustada Vikipeedia kui keskkonna võimalusi,“ ütleb ta.
Marvi Remmik, Riina Reinsalu ja kolleegid avaldasid oma artikli ajakirjas Education Sciences.
