Võru murdest
Aab, Eha 1978: Verb Hargla murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Ader, Epp, Reet Ladva, Ivi Must, Kadri Peebo, Kadri Sarapuu 1982: Morfoloogilist materjali Põlva kihelkonna lõunaosast. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Anepajo, Juta 1952. Allatiiv eesti murdeis. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Asi, Maarika 2000. Põlva õpilaste murdekeelest. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Eichenbaum, Külli ja Karl Pajusalu 2001: Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja dentiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 483–489.
Eisen, M. J. 1923: Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas a. 1582. – Eesti Keel, nr 1, 4–10.
Elango, Renate 1983: Morfoloogilist materjali Põlva verbide kohta. (Tsolgo, Pille, Pera ja Pikasilla küla.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Eller, Helmi 1927: Rõuge (keskosa) konsonantism ja vokalism. Koopia (Paul Lehtmets 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Faster, Mariko 2000: Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 2004: Laenulisi maastikusõnu Võru- ja Setumaa kohanimedes. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Tartu, 23–32.
Hallik, Tiina 1983: Morfoloogilist materjali Põlva substantiivide kohta. (Tsolgo, Kannu, Pille ja Pikasilla külast.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Hõlpus, Elsa 1929: Häälikulooline ülevaade Räpina murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetool.
——— 1930: Põlva kihelkonna Aleksandri valla vokalism. Koopia (Helju Vals 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Iher, Triin 2000: Võru verb haritlaste keeles. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Iva [Iher], Triin 2002: Haritlaste võru keel. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Iva, Sulev (koost.) 2002: Võru-eesti sõnaraamat. Võru Instituudi Toimetised 12. Tartu-Võru.
——— 2000: Võru vokaalharmoonia erandid. – Pajusalu jt 2000, 85–90.
Jaska, E. 1928: Ülevaade Karula murde verbist (morfoloogilise külje analüüs). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis. Laudatur seminaritöö.
Johandi, Evi 1956: nud-partitsiip eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Jänes, Henno 1924: Murdesugemete kogumise puhul Põlvas. – Eesti Keel, nr 5-6, 168–174.
Kaaber, Anne 2000: Lõuna-Eesti illatiivi ja inessiivi moodustusseostest. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Kaarheit, Salme 1949: Põlva kihelkonna Leevi valla murde morfoloogiline ülevaade. (Plv.) Koopia (Meedi Kim1955) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1949: Põlva kihelkonna Põlva valla murde morfoloogiline ülevaade. Koopia (Meedi Kim 1955) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kaarheit, Salme 1950: Lõunaeestiline sõnavara eesti tänapäeva kirjakeeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 1951: Räpina khk. (end. Muksi v.) häälikuõpetuslik ülevaade. Koopia (A. Tiivas 1953) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kalkun, Kalev 1971: Verb. Materjal kogutud Rõuge murraku lõunaosast, end. Ruusmäe vallast. Eesti keele kateedri küsimustiku alusel. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1973: Verb Ruusmäe (Rõuge) murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Kanepi murde verbi morfoloogia 1989: Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kangro, Bernhard 1957: Võrumaalasest, ta keelest ja kirjandusest. – Meie maa: Eesti sõnas ja pildis. 4: Lõuna-Eesti. Lund, 83–86.
Karula murde morfoloogiline ülevaade 1927: I deklinatsioon. II konjugatsioon. Koopia (Toomsalu, E. 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Karula murde nominaalsed morfeemid 1927: Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kasak, Enn 1997: Võrokõisi keeletapmine. – Kaika suvõülikuulõ kogumik I–VIII. Toim. Pille Kattel. Võro: Võro Instituu?, 98–99.
——— 1998: Võru murre ja võro keel. – Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 13–19.
Kasepalu, Aleks 1964: Räpina kihelkonna häälikulugu. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kasepalu, Siiri 1964: Häälikulugu Räpina kihelkonnast. Vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kasvandik, H. 1923: Murdesugemete kogumisest Põlvas. – Eesti Keel, nr 2, 53–55.
Kasvandik, U. 1922: Põlva kihelkonna häälikuajalooline ülevaade. Vokaalid. Koopia (Henno Rajandi 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1922: Põlva murde häälikuajalooline ülevaade. Konsonandid. Koopia (Henno Rajandi 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Keem, Hella 1940: Hargla personaalpronoomenid. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1973: Võru murde vahekorrast teiste lõunaeesti murretega. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 605–611.
——— 1978: Murrakutest. – Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.-20. aug. 1978: Artiklite kogumik. Tallinn, lk 140-145.
——— 1984: Räpina murrak. – Räpina radadel: Artikleid. Tallinn, lk 144-152.
——— 1990: Võro keele arõngust aastasatõ joosul. – Kaika suvõülikuul Kaikal. Valit tüü 6.–9. augustil 1989 Kaikal peet edimedsest võrokiilsest oppajide oppamisest. Eesti Kostabi-$elts. Tartu, 23–29.
——— 1997: Võru keel. Tallinn: Emakeele Selts ja Võro Instituut.
——— 1998: Johannes Gutslaffi grammatika eesti keel ja Urvaste murrak. – Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlk. ja koost. M. Lepajõe, toim. J. Peebo. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tartu, 317–332.
———, Inge Käsi 2002: Võru murde tekstid. Eesti murded VI. Eesti Keele Instituut. Tallinn.
Keldrimägi, Pärja 1969: Noomen Matsuri murrakus. (Põl.) Kursusetöö (IV). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kikkas, Reelika 1998: Võrumaa kohanimekujudest. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim. Nele Reimann ja Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtisõq 3. Tarto-Võro, 68–71.
Koemets, Eduard 1933: Murdepiir Karula ja Hargla vahel ning Karula Ähejärve murde erinevusi naabrusest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Koemets, Enn 1933: Murdepiir Karula ja Hargla vahel ning Karula Ähejärve murde erinevusi naabrusest. Tartu ülikooli seminaritöö. Tartu. Käsikiri.
Kõima, Kauno 1982: Hobuse nimetused eesti kirjakeeles ja rahvakeeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Kont, Marika 1983: Morfoloogilist materjali Põlva adjektiivide kohta. (Tsolgo, Pille, Pikasilla ja Kannu k.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1986: Kanepi ja Urvaste kihelkonna perekonnanimede algupärast. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Korjus, Ilse 1952. Tingiv kõneviis eesti murretes. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Kurvits, Aneta 1990: Võõrapärase sõnavara kohandumine Kanepi murrakus.Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Kuslapuu, Herta 1930: Kiuma valla konsonantism. (Plv, Pera k.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kuus, Aime 1948: Morfoloogiline ülevaade Hargla Mõniste murdest. Koopia (Paul Lehesmets 1952) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1951: Objekt eesti murretes. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Künnap, Ago 1998: Kust on pärit võru keel? Akadeemia, nr 2, 247–251.
Lauring, L. 1945: Vokalism A. Adsoni murdeluules. (Rõu.) Lis. op.-de Alli Madise ja V. Nõu märkmed. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Laurits, Elfriede 1927: Häälikulooline ülevaade Urvaste valla põhjapoolse murde vokalismist. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Laurits, Viive 1960: Eesti kirjakeele verbaalsete sünonüümide murdelisest taustast (liikumist ja mõtlemist väljendavad verbid). Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Leibock, Arved 1951: Häälikuline ülevaade Räpina rajooni Ruusa külakonna (end. Veriora vald) murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1951: Morfoloogiline ülevaade Räpina murrakust. Käändsõna. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Liimets, Airi 1979: Morfoloogilist materjali Karula kihelkonnast. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Liimets, Heino 1951: Morfoloogiline ülevaade Rõuge murrakust. Noomen ja verb. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Lillik, Aino 1975: Köök ja söök Petseri maakonnas 1940–ndate aastateni. (Plv, Mikitamäe k\n, Rõsna k.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Lindström, Liina 1997: Eitus Võru murde suulises kõnes. – Õdagumeresoomõ lõunapiir'. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi Toimõtiseq 1. Võro, 143–154.
——— 1997: Võru murde suulise kõne sõnajärg. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Lipp, El. S. 1932: Noomenite mitmuse moodustamine Vastseliina murdes. Eesti keele cum laude seminaritöö (I). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Lõhmus, Salme 1925: Konjugatsioon Mõnistes. (Har.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
———: Mõniste murre. (Har.) Konsonantism. Koopia (E. Pajusalu 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Luik, Imbi 2000: Pöördelõpud Orava murdetavas. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Mandel, Ellen 1980: Noomeni morfoloogia Kanepi murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Meho, Maimu 1967: Haanja murraku häälikulugu. (Rõu.) Kursusetöö (IV). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1968: Rõuge idaosa (Haanja) murraku häälikulugu. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 1970: Märkmeid Rõuge kihelkonna idaosa murraku foneetikast. – Eesti keele ringi töid 2. Tartu, 104–111.
Mets, Mari 2000: nud- ja tud-partitsiip Põlva murrakus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 2004: Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuse varieerumine Vastseliina murrakus. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 2004: Võru kõnekeel: nud-kesksõna varieerumine. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 657–669.
Müür, Sirje 1976: Pluurali partitiiv Võru murdeis. Kursusetöö (III). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Männik, Elvi 1954: Mitmuse genitiiv eesti murdeis. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Neetar, Helmi 1964: Aluse ja öeldise ühildumine eesti murretes. Kandidaadiväitekiri. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Nigol, Lembit 1940: Ühesilbiliste pikavokaalsete tüvede ainsuse illatiivist Lõuna–Eesti kagumurrakutes ja ja keelesaartel. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Nigol, Salme 1957: Afrikaadid hargla murrakus. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 3.Tallinn, 82–103.
——— 1958: h-häälik hargla murrakus. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused 2. Keelelisi küsimusi. Tallinn, 118–147.
——— 1959: Häälikulooline ülevaade Hargla murrakust. Konsonandid. Kandidaadiväitekiri. Käsikiri.
——— 1959: Häälikulooline ülevaade Hargla murrakust. Konsonandid. Kandidaadiväitekiri. Tartu. Käsikiri.
——— 1985: Hargla murrakut kogumas. Väljavõtteid murdepäevikust. – Kodumurre 17, 76–85.
——— 1994: Hargla murraku konsonantism. Tallinn.
Niidu, Ilme 1961: Põlva murraku häälikud. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Niinemägi, Helle 1971: Murdematerjali Rõuge kihelkonnast Ruusmäelt. Morfoloogia. Noomen. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Niklus, Lea 1955: Kanepi kihelkonna murraku vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Oeküla murde erinevusi naabrusest ja tähtsamaid murdepiire Urvastes ja Karulas 1933: Keskastme seminaritöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Paas, Elvi 1930: Häälikulisi erijooni Hargla-Mõniste murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Pajusalu, Karl ja Merike Parve, Pire Teras, Sulev Iva 2000: Võru vokaalid I. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13. Tartu.
Pajusalu, Renate 1998: Eesti pronoomeneid 2: Võru sjoo, taa, tuu ja timä. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 159–172.
——— 1998: Näitavad asesõnad Võru ruumis. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim. Nele Reimann ja Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtisõq 3. Tarto-Võro, 51–54.
Palgi, Daniel 1933: Räpina murde kirjeldus. Konsonantism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Parmas, Oskar 1923: Murdesugemeid kogumas Vastseliinas. – Eesti Keel, nr 2, lk 47-53.
——— 1926: Vastseliina (Orava) kihelkonna konsonantism ja vokalism. Koopia (V. Rukki 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Parve, Merike 1998: About the Phonetic Pecularities of Short Vowels in the Võru Dialect. – Linguistica Uralica. 241–246.
——— 1998: Võru lühikeste vokaalide foneetilistest omapäradest. – Õdagu-meresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 38–46.
——— 1999: Mõningate Võru vokaalide, eriti y kvaliteedist. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro. 179–188.
——— 1999: Võru vokalismi erijooni. Tartu ülikooli magistritöö. Tartu. Käsikiri.
——— 2000: Võru lühikeste monoftongide akustikast. – Pajusalu jt 2000, 9–38.
Ploom, Harald 1955: Kaassõnad eesti murdeis. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Potseps, Vaike 1956: da-infinitiiv ja selle tarvitamine eesti murdeis. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Prants, H. 1927: Vastseliina ümbruse kohanimedest. – Eesti Kirjandus, nr 9, 520–521.
Prikk, Sirje 1980: Kudumisalane sõnavara eesti murretes. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Pulk, Jaan 1998: Ainõnimmi mitmuzõvormi xäömizest ja tuu xäömize seossist kultuuriga. –Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 57–59.
Päll, Peeter 1998: Võru keel kohanimedes. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim. Nele Reimann ja Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtisõq 3. Tarto-Võro, 61–67.
Raitar, Maie 1969: Endise Põlva kihelkonna lõunaosa murde konsonantismist. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Rammo, Sirje 1979: Noomen Põlva murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 1981: Noomen Põlva murrakus : Ainsus. – Töid eesti filoloogia alalt 8. Tartu, lk 11–34.
Randmaa, Margit 1955: Umbisikulise tegumoe olevik eesti murretes. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Rannakivi, Ilse 1956: Ülevaade Urvaste murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1958: Urvaste murraku monograafia. Tartu ülikooli diplomitöö. Tartu. Käsikiri.
Raudnael, Maret 1958: Ülevaade Urvaste murrakust. Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Reiman, Ilmar 1956: Illatiiv eesti murretes. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Reimann, Riina 1974: Eesti sõnaraamatuis esinevate murdesõnade murdealane päritolu. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Reitsnik, Helga 1935: Mõniste murret. (Har.) Seminaritöö (III alamaste). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Riikoja, Elli 1960: Eesti keele nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvakeelne alus. Kandidaadiväitekiri. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Riispere, Kaie 1982: Noomen Hargla murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Rist [Parve], Merike 1997: Võru murde vokaalharmoonia. Tartu ülikooli lõputöö. Käsikiri.
Ritsing, Richard 1984: Räpina perekonnanimedest. – Räpina radadel. Artikleid. Tallinn, 159–161.
Roosaar, Lea 1958: Pildike Mõniste keelemurdest. (Har.) Koopia Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Ruven, Annika 1999: Antsla, Põlva, Värska õpilaste slängist. Bakalaurusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Saar, Evar 1998: (S)orava(lõ) paiganimmist. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim. Nele Reimann ja Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtisõq 3. Tarto-Võro, 72–75.
——— 1999: Kotussõnimmi ja inimesenimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Toim. Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro, lk 65–79.
——— 2001: Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 2004: Karula mäenimede süsteemist. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Tartu, 11–19.
——— 2004: Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Tartu, 98–107.
Saareleht, Tiiu 1958: Ülevaade Rõuge murraku morfoloogiast. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1959: Ülevaade Rõuge murrakust. Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
———, Valve Presjärv, Malle Suurväli 1965: Räpina murrak (küsitluskava alusel). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Saks, Maarika 1999: Viisiadverb Vastseliina murrakus. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Saluveer, V. 1957: Ülevaade Karula murrakust, kogutud kihelkonna idaosast Oe külast. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Seim, Leeni 1927: Häälikuline ülevaade Hargla kihelkonna kaguosast. Vokalism. Koopia (Juta Teder 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sibul, Alfred 1930: Erijooni Kasaritsa valla vokalismist.(Rõu.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Siidva, Elju 1952: Nimisõnaline täiend Rõuge murrakus. Kursusetöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Simm, Jaak 1975: Millest jutustavad meie kohanimed, 12: Põlva. – Horisont, nr 9, 29.
——— 1978: Räpina. – Horisont, nr 6, 43.
Sirk, Herman 1926: Karula murde häälikulooline ülevaade. I. Vokalism. Koopia (Irene Sikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1927: Karula murde häälikulooline ülevaade. II. Konsonantism. Koopia (Irene Sikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sohar, Reet 1999: Imperfekti moodustus tänapäeva Kanepi murdepruugis. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetool.
Soosaar, Silvi 1954: Ilmaütlev kääne eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Sorokin, I. 1958: Häälikulooline ülevaade Rõugest. Kogutud küsitluskava järgi. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Suurväli, M. 1958: Karula murraku foneetiline ülevaade. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Zirk, Rutt 1957: Inessiiv eesti murdeis. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Talv, Taima 1967: Noomen Haanja murrakus. (Rõu.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Tanning, Salme 1937: Murdeuurimistöö muljeid ja kogemusi. – Eesti Keel, nr 1-2, 23–33.
Tarro, Kalju 1957: Ülevaade Vastseliina murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1959: Häälikulooline ülevaade Vastseliina murrakust (lõunaosa). Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Teder, M. 1924: Urvaste murde häälikajalooline ülevaade põhja–kirdepoolsest osast. Vokaalid. Koopia (Evi Tikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Teras, Pire 1998: Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast. Tartu ülikooli magistritöö. Käsikiri.
——— 1998: Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast. – Õdagu-meresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 47–56.
——— 1998: About the Acoustics of Long and Overlong Vowels in the Võru Dialect. – Linguistica Uralica, 247–251.
——— 1999: Keskkõrgete vokaalide kõrgenemine Võru murdes. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro, 189–200.
——— 2000: Võru pika kestusastme monoftongide akustikast. – Pajusalu jt 2000, 39–73.
Tiits, Arnold 1985: Kas Mõniste kiil´ om illuss vai an´dzak kiil´? – Kodumurre 17, lk 30-36.
Tikk, Evi 1951: Üksikküsimusi Kanepi murdest küsitluskava alusel. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1953: Essiiv eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Toomsalu, Carmen 1955: tud-kesksõna esinemus eesti murretes. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Toomsalu, Ülo 1995: Setu verbi grammatika ja sõnastikud. Tallinn.
Tõugjas, Heli 1956: Põlva rahvalaulude sõnavaralisi erijooni. Kursusetöö (III). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Truus, Johannes 1929: Häälikute vahekorrast Põlvas, Rõuges, Harglas, Karulas ja Vastseliinas. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Turu, Ellen 1954: Imperfekti esinemus eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Tuuksam, Luule 1952: Alaltütlev kääne eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Vaba, Lembit 1974: Läti sõnalaene Harglas. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 605–610.
——— 1986: Siis, kui mindi raatsi peale: Eesti-läti suhete kajastusi Hargla palgiparvetajate keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 518–527.
——— 1987: Lisa Hargla parvetusloole. – Keel ja Kirjandus, nr 5, 303.
Valmet, Aino 1952: Sugulusmõisteid märkvat sõnavara eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
———: Mapp Aino Valmeti materjalidega. Praktikapäevik (Sirje Nilbe, Lianne Schmidt), morfoloogia (noomeni käänamine), märkmeid, fotosid. (Se, Vas.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Vals, Helju 1953: Kaasaütlev kääne eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Vanamb, Maret 1967: Noomen Piigaste murrakus. (Kan.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Velsker, Eva 2000: Inessiivi lõpu varieerumine Vastseliina murrakus. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Veskis, Siiri 1955: h-häälik eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Viires, P. 1927: Morfoloogiline ülevaade (noomen, verb) Vastseliina kihelkonnast Lasva vallast. Koopia (T. Puidak 1954) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Villup, Astrid 1948: Haiguste nimetused Võru–Setu murdeis. Kursusetöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1949: Haiguste nimetused rahvakeeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Vodi, Laivi 2003: Vastseliina palatalisatsiooni akustikast. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Võro-Seto Language. Koost. K. Eller. Võru: Võru Instituut. 1999.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1864: Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. Mémoires de L'Académie des Sciences de St.-Pétersbourg, VIIe Série. St.Petersburg.= faksiimile ja tõlge eesti keelde: Uurimus Võru murdest. Tõlk. Inge Annom, toim. Külli Habicht ja Karl Pajusalu. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 20. Tartu 2002.
Wilper, Endlahelle: Morfoloogilisi erijooni A. Adsoni murdeluules. (Võr.) Lisatud A. Madise ja keelelise oponendi märkmed. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.