Üldkäsitlusi/Ülekaehuisi
Elbrot, H. 1956: Elva rajooni Verevi küla murdelisi jooni. (Nõo.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Henno, M. 1951: Lühike ülevaade Rõngu murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis. 43 lk.
Iva, Triin 2002: Haritlaste võru keel. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Keem, Hella 1973: Võru murde vahekorrast teiste lõunaeesti murretega. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 605–611.
Koemets, Eduard 1933: Murdepiir Karula ja Hargla vahel ning Karula Ähejärve murde erinevusi naabrusest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kreutzberg, M. 1951: Lühike ülevaade Otepää murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kuus, Aime 1947: Lõunaeesti murre „Tarto= ja Võrro=ma rahwa Kalendrites“. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Lindström, Liina 2004: Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Tartu, 85–94.
Luule, Toome 1953: Ülevaade Helme murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Märkmeid Tarvastu murde kohta 1938: Koopia (Lea Roosaar,) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Niilus, Valter 1937: Heikki Ojansuu lõuna-eesti murdekogudest. – Eesti Keel, nr 5, 140–145.
Niklus, Lea 1957: Otepää murrak. Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Oeküla murde erinevusi naabrusest ja tähtsamaid murdepiire Urvastes ja Karulas 1933: Keskastme seminaritöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Pajusalu, Karl 1999: Lõunaeesti murdekeskused ja -perifeeriad. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Toim. Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro, 65–79.
——— 2002: Lõuna-Eesti murdeuuringud viimasel kümnendil. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. Toim. Triin Iva. Tartu, 35–48.
Park, L. 1954: Ülevaade Tartu-Maarja murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Ploom, Harald 1953: Ülevaade Rõuge lääneosa murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Puidak, Tamara 1955: Ülevaade Võnnu kihelkonna murrakust küsitluskava alusel. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Pung, Lea 1968: Tartu-Maarja murrak.Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Rannakivi, Ilse 1956: Ülevaade Urvaste murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1958: Urvaste murraku monograafia. Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Raudnael, Maret 1958: Ülevaade Urvaste murrakust. Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Raudsepp, L. 1956: Ülevaade Karksi murrakust. Kogutud kihelkonna põhjaosast. Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Reiman, I. 1954: Ülevaade Rannu murrakust. Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Rämmel, Leili 1954: Ülevaade Nõo murrakust. Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Saareleht, Tiiu 1959: Ülevaade Rõuge murrakust. Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— Valve Presjärv, Malle Suurväli 1965: Räpina murrak (küsitluskava alusel). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Saareste, Andrus 1931: Kumb eesti murdeist soomele on lähem: põhjaeesti või lõunaeesti? – Eesti Kirjandus, nr 1, 29–44.
Saluveer, V. 1957: Ülevaade Karula murrakust, kogutud kihelkonna idaosast Oe külast. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Tarro, Kalju 1957: Ülevaade Vastseliina murrakust. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Tikk, Evi 1951: Üksikküsimusi Kanepi murdest küsitluskava alusel. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Timmo, Vladimir 1951: Meremäe murrak. (Se.) Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Toim, Kalju 1951: Ülevaade Rõngu murrakust küsitluskava alusel. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Toomse, Mihkel 1976–1984: Lõuna-eesti murded I–XXX. Käsikiri Turu ülikoolis. (käsikirja aluseks olev sedelkogu ja käsikirja mustandid Tartu Ülikooli Raamatukogus)
——— 1998: Lõuna-eesti murded 1–30. Kaardid. Toim. K. Pajusalu. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 56. Turku.
Vaba, Lembit 1997: Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn-Tampere.
Virtaranta, Pentti 1983: Heikki Ojansuu – eteläviroa tutkimassa. – M. Korhonen, S. Suhonen, P. Virtaranta. Sata vuotta suomen sukua tutkimassa. 100-vuotias Suomalais-Ugrilainen Seura. Espoo.
Võro-Seto Language. Koost. K. Eller. Võru: Võru Instituut. 1999.