Võro kiil
SÜGISSEMESTRI KURSUSED
Sügissemestril on võimalus valida kolme kursuse vahel mis algavad 2. õppenädalal (11.-17. september 2017).
FLLE.00.007 Lõunaeesti keel I 3 EAP
HVEE.01.002 Võru keele algkursus 3 EAP
HVEE.01.008 Võru keele järgkursus 3 EAP
KUS VÕRU KEELT RÄÄGITAKSE?
Võru keelt oskab rahvaloenduse andmetel ligi 75 000 inimest. Aktiivsed kõnelejad on neist siiski vaid umbes pooled. Ülejäänud on passiivsed oskajad - saavad küll hästi aru, aga ise eriti ei räägi. Kõnelejate põhiosa elab Vanal Võrumaal ja mujal Lõuna-Eestis, kuid võru keele oskajaid on palju ka mujal Eestis, eriti Tartus ja Tallinnas, kummaski üle 9000 inimese. Lisaks on võru keele oskajaid väljarännanud eestlaste hulgas: Soomes, Venemaal, Rootsis, USAs, Austraalias ja mujal. Võru keelt koos väga lähedaste seto, mulgi ja tartu keelega kutsutakse laiema koondmõistena lõunaeesti keeleks, mille oskajaid on kokku üle 100 000, ehk ligi kümnendik eestlastest.
KUIDAS VÕRU KEELT ÄRA TUNDA?
Võrreldes eesti keelega, näeb võru keeles palju enam täppidega tähti: täämbä, päivä, päähä (täna, päeval, pähe). Neid on siin isegi rohkem kui soome keeles: näütüs, löüdü, küsümüs (näitus, leidus, küsimus; võrdle soome näytys, löytyi kysymys). Lisaks on võru keeles väga palju õ-sid: võrokõnõ, hõbõhõnõ (võroke, hõbedane). Ülisage ja oluline võru keele tunnus on kõrisulghäälik, mida kirjutatakse q-tähega: suurõq liinaq (suured linnad), kõnõlõq (räägi), nätäq (näha), aga ka peenendus, mida märgitakse ülakoma taolise märgiga: masś (maksis), koŕaś (korjas). Silmajäävad ja kergesti äratuntavad on ka mitmed võru käändelõpud: Tarton (Tartus), käümäldäq (käimata) ja eesti keelest väga erinev eitus: süü-üi (ei söö), nätä-äs (ei nähtud).