Коми кыв
SÜGISSEMESTRI KURSUSED
FLEE.07.192 Komi keele I kursus algab 2017/2018. õppeaasta sügissemestri 2. õppenädalal.
KUS KOMI KEELT RÄÄGITAKSE?
Komid jagunevad kaheks: sürja- ja permikomideks. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neid vastavalt 228 235 ja 94 456. Sürjakomi keel, mida nimetataksegi tihti komi keeleks, on koos vene keelega riigikeeleks Komimaal. Permikomi keelt räägitakse Permikomi ringkonnas. Mõlemad maaüksused kuuluvad Venemaa koosseisu. Komi keelt kõneldakse ka väiksemates diasporaades Koola poolsaarel ja Lääne-Siberis. Komi keelt väidab oskavat umbes 150 000 inimest, igapäevaselt kasutab seda siiski vähem inimesi. Komi keel ei ole esindatud kõikides eluvaldkondades ning kõnelejate arv järjest väheneb. UNESCO liigitab komi keele ohustatud keelte hulka.
KUIDAS KOMI KEELT ÄRA TUNDA?
Komi keel on eesti keele kaugem sugulane. Ka komi keeles puudub grammatiline sugu, on palju käändeid, nimisõna on arvsõna järel ainsuses, nimisõnaline täiend eelneb peasõnale ja sõnarõhk on üldiselt esimesel silbil. Lisaks kasutatakse komi keeles omastusliiteid ja eitus moodustatakse abiverbiga. Komi keele struktuur on hästi süstemaatiline, erandeid on vähe.
Kirjutamaks komi keeles on aegade jooksul kasutatud erinevaid kirjaviise. Praegu on komi keel vene tähestiku põhine, millele on lisatud ö ja i. Just ö sagedus paistab kirjapildis silma: кöк кöкö ‘kägu kukub’. Sagedased on ka afrikaadid тш [t͡ʃ], дж [d͡ʒ], ч [t͡ɕ] ja дз [d͡ʑ] (дзоридз ‘lill’) ning palataalsed häälikud, millel on eriti pehme kõla (нянь ‘leib’). Komi keeles puuduvad diftongid ega esine pikki vokaale. Sõnatüved on enamasti 1-2-silbilised. Sõnavorme moodustatakse, liites tüvedele sufikseid. Komi keeles on palju vene laene.