Paul Hagu valikbibliograafia
Koostanud Maili Pilt, Eva Saar, Kaja Tullus, Ülo Valk.
1967
Hagu, Paul 1967. On Saaremaa küll väikene maa, aga siiski saarlane laulab ka [1966. a. suve rahvaluule kogumise ekspeditsioonist Karja kihelkonda]. – Tartu Riiklik Ülikool 1967, 12. mai, nr 15, lk 4.
1968
Hagu, Paul 1968. „Lauluema Mari lugu“ [August Annisti regivärsilisest poeemist „Lauluema Mari“]. – Tartu Riiklik Ülikool 1968, 5. juuli, nr 22, lk 3.
1973
Hagu, Paul, Ellen Liiv 1973. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolekud 28.09.1972; 25.10.1972, Tartu. – Keel ja Kirjandus 1, 62.
Hagu, Paul 1973. Ei need laulud veel lõpe... Tepa Vahvikust. – Edasi 1973, 18. november.
1974
Hagu, Paul 1974. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolek 25.04.1974, Tartu. – Keel ja Kirjandus 7, 448.
1975
Hagu, Paul 1975a. Setu viljakusjumal Peko. – Keel ja Kirjandus 3, 166−173.
Hagu, Paul 1975b. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolek 24.04.1975, Tartu. – Keel ja Kirjandus 7, 446.
1976
Hagu, Paul 1976a. Обряд первого весеннего выгона скота в Сету. – Folkloor ja poeetika. Toim. Jaak Põldmäe jt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 3−24.
Hagu, Paul 1976b. Rahvakalendri tähtpäevadega seotud ilmaended Setus. – Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975), 125–140.
Hagu, Paul 1976c. Küsimusi karjandusest. – Rahvapärimuste Koguja 10, 43–46.
Hagu, Paul 1976d. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolekud 25.09.1975; 30.10.1970, Tartu. – Keel ja Kirjandus 1, 62–63.
Hagu, Paul 1976e. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolekud 29.01.1976; 29.02.1976, Tartu. – Keel ja Kirjandus 5, 320.
Hagu, Paul 1976f. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolekud 29.04.1976; 27.05.1976, Tartu. – Keel ja Kirjandus 9, 575.
1977
Hagu, Paul 1977. Emakeele Seltsis rahvaluulesektsioonis. Koosolekud 30.09.1976; 28.10.1976, Tartu. – Keel ja Kirjandus 1, 62.
1978
Hagu, Paul 1978. Setude etnogenees agraartavandi valgusel. – Keel ja Kirjandus 10, 616–623.
1980
Hagu, Paul 1980a. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena. – Eesti rahvaluule žanriprobleemid. Жанровые проблемы эстонского фольклора. Töid eesti filoloogia alalt 7. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 528. Toim. Eduard Laugaste, Karl Muru, Udo Kolk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 49−68.
Hagu, Paul 1980b. Rahvakalendri tähtpäevadega seotud ilmaended Setus. – Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu 2. Valitud tekste ja pilte. Toim. Eduard Laugaste. Tallinn: Eesti Raamat, 345–353.
1982
Hagu, Paul 1982a. Setu rahvalaulud EKRK kogus. – Tartu ülikool ja eesti kirjandusliku protsessi uurimine. Тартуский университет и изучение эстонского литературного процесса. Töid eesti filoloogia alalt 9. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 615. Toim. Eduard Laugaste jt. Tartu: Tartu Riikliku Ülikool, 92–106.
1986
Hagu, Paul 1986. Elias Lönnrot Eestis: Ekspeditsioon 1844. – Kalevala 150. Töid eesti filoloogia alalt. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 741. Toim. Ellen Uuspõld jt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 60−68.
1987
Hagu, Paul 1987a. „Uba ja hernes“ setu laulutraditsioonis. – Keel ja Kirjandus 9, 544–557.
Hagu, Paul 1987b. Setukaisten sadonjumala Peko. – Viron veräjät: näkökulmia folkloreen. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura Tietolipas 105. Toim. Leea Virtanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 145−159.
1989
Hagu, Paul 1989a. Eesti folkloristika suur tamm. Eduard Laugaste 80. – Keel ja Kirjandus 5, 311.
Hagu, Paul 1989b. Lauluema Veera Pähnapuu mälestuseks. – Edasi 1989, 27. detsember, lk 6.
Hagu, Paul (toim.) 1989c. Jakob Hurda teened rahvaluuleteaduse arendamisel. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
1990
Hagu, Paul 1990a. Setu lauluema Miku Ode meenutuseks. – Keel ja Kirjandus 4, 216−222.
Hagu, Paul 1990b. Tähtpäevajuttu setu ts´urast Ivost: Armas Otto Aapo Väisänen. – Keel ja Kirjandus 7, 430−432.
Hagu, Paul 1990c. Seto lauluimä Miku Ode. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1991. aastaga pääle. Koost. Kaido Kama. Võro: Võro Instituut, 26−32.
1993
Hagu, Paul 1993a. Igaunu mitoloģija. – Mitologijas enciklopedija 1. Izdevniectiba „Latvijas enciklopedija“. Riga: Latvijas Enciklopedija, 286−292.
Hagu, Paul 1993b. Seto legendilauluq. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1994. aastaga pääle. Koost. Sulev Iva, Jaan Pulk. Võro: Võro Instituut, 28–30.
Hagu, Paul 1993c. Seto ilo talgo. Kas vana jätk või uue algus. – Postimees 1993, 4. august, lk 5.
Hagu, Paul 1993d. 9. oktoobril tuleb Värskas kokku kolmas seto kongress. – Postimees 1993, 27. september, lk 6.
Hagu, Paul 1993e. Setukaisten ortodoksisuus ennen ja nyt. – Aamun Koitto [Tampere] 1993, 3. mai, lk 10–11.
1994
Hagu, Paul 1994a. Jämmerbröllop hos setofolket. Motiven i brudens jämmersänger till by-fl ickorna. – Estnisk Etnologi: Folkelivsforskning i Estland. Nord Nytt 56. København, 29−37.
Hagu, Paul 1994b. Mõned mõtted enne maarahva kongressi kagueestlase vaatevinklist. – Postimees 1994, 25. veebruar, lk 4.
Hagu, Paul 1994c. Pilli-Petra. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1995. aastaga pääle. Koost. Sulev Iva. Võro: Võro Instituut, 24–29.
1995
Hagu, Paul 1995a. Poeesia eksam: Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. – Akadeemia 11, 2262−2288.
Hagu, Paul 1995b. Saateks. – Setu rahvuseepos – Setukaiseepos – The Setu Epic PEKO. Snellman-instituutin A-sarja 18. Toim. Paul Hagu, Seppo Suhonen. Kuopio: Snellman-instituutti, 15–39.
Hagu, Paul 1995c. Setukaisten identiteetin ongelmat. – Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. Snellman-instituutin A-sarja 19. Toim. Tuija Saarinen, Seppo Suhonen. Kuopio: Snellman-instituutti, 169−181.
Hagu, Paul 1995d. Peko: setokõisi jummal´, värske eeposõ vägimiiss´, igipuhkusõl kuningas. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle 7. Koost. Sulev Iva. Võro: Võro Instituut, 24–33.
Hagu, Paul 1995e. Oskar Kallas – eelstrukturalist? – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1988–1993. Annales Litterarum Societatis Esthonicae 1988–1993. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 200–202.
Hagu, Paul 1995f. Seto kuninga Peko määrüs Seto Kuningriigi võimaligust säädüstämise tiist. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle 7. Koost. Sulev Iva. Võro: Võro Instituut, 32–33.
Hagu, Paul 1995g. Lamenter’s Strategy in the Performance of Wedding Laments. – ARV. Nordic Yearbook of Folklore 51, 115–124.
Hagu, Paul, Seppo Suhonen (toim.) 1995a. Setu rahvuseepos – Setukaiseepos – The Setu Epic Peko. Snellman-instituutin A-sarja 18. Toim. Paul Hagu, Seppo Suhonen. Kuopio: Snellman-instituutti.
Hagu, Paul, Seppo Suhonen 1995b. Kuidas teha Pekot? – Postimees 1995, 29. august, lk 14.
Iva, Sulev, Kauksi Ülle, Marju Kõivupuu, Nele Reimann, Paul Hagu 1995. ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ. Võro: Võro Instituut.
1996
Hagu, Paul 1996a. Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn. – Setomaa 5, lk 4.
Hagu, Paul 1996b. Tätä, tulõq kodo, maama jäi pajja! Seto jutt. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1997. aastaga pääle 8. Koost. Sulev Iva. Võro: Võro Instituut, 23–25.
1997
Hagu, Paul 1997a. The Possibilities to Transmit the Setu Runosong Tradition in Modern Families. – Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference „The Family as the Tradition Carrier“, Võsu, Estonia; May 25–29, 1994, 2. NIF Publications 31. Toim. Ingrid Rüütel, Kristin Kuutma. Tallinn: Nordic Institute of Folklore, 37−41.
Hagu, Paul 1997b. Anne Vabarna 120. hällüpääväle mõtõldõh. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle 9. Koost. Jan Rahman. Võro: Võru Keele ja Kultuuri Fond, 22−25.
Hagu, Paul 1997c. Kuis edimädseq tikuq tulliq. Pajatus. Nikolai Sõrmus < Grigori Loomik (1937). – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle 9. Koost. Jan Rahman. Võro: Võru Keele ja Kultuuri Fond, 41.
Hagu, Paul 1997d. Peko-kultusõ varahamp (arvatav) tuntus. – Õdagumeresoomõ lõunapiir´. Konverents Kütioron märdikuu 28.–30. 1996. Võro Instituudi toimõtisõq 1. Toim. Karl Pajusalu, Sulev Iva. Võro: Võro Instituut, 32−42.
Hagu, Paul 1997e. Peko: setokõisi mustinõ jummal, värski eeposõ vägimiis, igipuhkusõl kuningas. – Kuningakiri [ajalehe Setomaa eriväljaanne], 1997, juuli-august, lk 3–4.
Hagu, Paul 1997f. Setomaa ülemsoots´ka hõikaminõ: neländä Seto Kuningriigi päävä pidäjile. – Setomaa 5, lk 1.
1998
Hagu, Paul 1998a. Mis keeleh kynõldaq jumalaga? (Seto palvõq). – Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. Konverents Kurgjärvel rehekuu 23.–25.1997. Võro Instituudi toimõtisõq 4. Toim. Karl Pajusalu, Sulev Iva. Võro: Võro Instituut, 60−68.
Hagu, Paul 1998b. Arutlus seto keele ortograafi ast (kirjapildist). – Setomaa 3, lk 5.
Hagu, Paul 1998c. Leelopäivi hümn. – Kuningakiri [ajalehe Setomaa eriväljaanne]. V Seto kuningriigipäev 8. augustil 1998. a. Meremäel 1998, 8. august, lk 3.
1999
Hagu, Paul 1999a. Setukaiset – raja-alueen ortodoksivähemmistö. – Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venejällä ja Neuvostoliitossa. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 741. Toim. Teuvo Laitila, Tuija Saarinen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 82−95.
Hagu, Paul 1999b. Peko-eepos – kas maailma-eepika nulgatagonõ vai turukaup? – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Konve rents Kurgjärvel, rehekuu 29.–31.1998. Võro Instituudi toimõtisõq 6. Toim. Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro: Võro Instituut, 263−274.
Hagu, Paul 1999c. Anne Vabarna as the Singer of the Setu Epic Peko. – The Kalevala and the World’s Traditional Epics. Turku: The Kalevala Institute, 14–16.
Hagu, Paul 1999d. Külä nii kynõli. Valik seto pajatusi. Võro: Võro Instituut.
Hagu, Paul 1999e. Leelopäivi hümn. – Seto kodu lugu. Toim. Sirje Siruli. Tõravere: Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus, 34–37.
Hagu, Paul 1999f. Setomaa kirmastõ süsteem. – Setomaa 5, lk 7.
Hagu, Paul 1999g. Kaardi pääl ja kaardi seeh. – Setomaa 6, lk 6–7.
Hagu, Paul 1999h. Setomaa kirmastõ süsteem II. – Setomaa 6, lk 7.
Hagu, Paul 1999i. Setomaa ülemsootska hõikaminõ Kuvvõnda Seto Kuningriigipäävä pidäjile. – Setomaa 7, lk 2.
Hagu, Paul 1999j. Setomaa kirmastõ süsteem III. – Setomaa 7, lk 3.
Hagu, Paul 1999k. Seto kuninga Peko määrus: Seto Kuningriigi võimalikust säädüsandmise tiist. – Setomaa 7, lk 4.
Hagu, Paul 1999l. V Seto Kongressi pääle mõtõldõh. – Setomaa 9, lk 4.
Hagu, Paul 1999m. Peko-eepos – kas maailma-eepika nulgatagonõ vai turukaup. – Õdagumeresoomõ veeremaaq = Läänemeresoome perifeeriad: konverents Kurgjärvel, rehekuu 29.–31.1998. Võro Instituudi toimõtisõq 6. Toim. Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro: Võro Instituut, 263–274.
2000
Hagu, Paul 2000a. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis. – Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Toim. Kristi Salve, Mare Kõiva, Ülo Tedre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond, 75−122.
Hagu, Paul 2000b. Poeesia eksam: setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. – Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Toim. Kristi Salve, Mare Kõiva, Ülo Tedre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond, 199−227.
Hagu, Paul 2000c. Anne Vabarna eepilise loomingu algus. – Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim. Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 185−204.
Hagu, Paul 2000d. Haridus ja kultuur. – V Seto kongress: 9. oktoobril 1999. a. Värskas. Toim. Ain Sarv, Õie Sarv. Värska: Seto Kongressi Vanemate Kogu, 28–31.
2001
Hagu, Paul 2001. Setokõsõq Soomõ-ugri rahvidõ III maailmakongressil. – Setomaa 3, lk 5.
2002
Hagu, Paul 2002a. Anne Vabarna as the Singer of the Setu Epic Peko. The Kalevala and the World’s Traditional Epics. Studia Fennica Fokloristica 12. Toim. Lauri Honko. Helsinki: Finnish Literature Society, 14−16.
Hagu, Paul 2002b. Epic Works of the Setu Singer Anne Vabarna. – The Kalevala and the World’s Traditional Epics. Studia Fennica Fokloristica 12. Toim. Lauri Honko. Helsinki: Finnish Literature Society, 433−463.
Hagu, Paul 2002c. Jüripäävä küläliisi. – Setomaa 6, lk 4.
Hurt, Jakob 2002. Setukeste laulud I–III. [Võrguteavik.] Toim. Paul Hagu. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/laul/ (01.07.2016).
Vabarna, Anne 2002a. Peko laul II. [Võrguteavik.] Toim. Paul Hagu. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/peko2/ (18.05.2016).
Vabarna, Anne 2002b. Vabarna, Anne. Ale: seto esimene värssromaan. [Võrguteavik.] Toim. Paul Hagu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ale/ (18.05.2016).
2003
Hagu, Paul 2003a. Seto meelest, keelest, kultuurist ja haridusest. – VI seto kongress 9. oktoobril 2002. a. Verskah. Koost. Ain Sarv, Õiõ Sarv. Verska: Seto Kongressi Vanõbidõ Kogo, 27–30.
Hagu, Paul (koost.) 2003b. Seto bibliograafia [Rahvaluule]. [Võrguteavik.] http://www.biblioserver.com/setod/ (18.05.2016).
Honko, Lauri, Anneli Honko, Paul Hagu 2003. The Maiden’s Death Song & Great Wedding: Anne Vabarna’s Oral Twin Epic Written down by A. O. Väisänen. Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.
2004
Hagu, Paul 2004a. Leeloantoloogia I. Lüroeepika. Tartu: Tartu Ülikool.
Hagu, Paul 2004b. Jaan Sandra jälg eesti kultuuriloos. – Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. Koost. ja toim. Paul Hagu, Risto Järv. Tartu: Tartu Ülikool, 5−16.
Hagu, Paul 2004c. Anne Vabarna eepika loomeprintsiipidest. – Regilaul – loodud või saadud? Toim. Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 9−28.
Hagu, Paul 2004d. Seto bibliograafi a. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 143−146.
Hagu, Paul (koost.) 2004e. Rahvaluule bibliograafia. Rahvaluulõ bibliograafia. http://www.keel.ut.ee/et/instituut/rahvaluule-bibliograafiarahvaluulo-bibliograafia (18.05.2016).
Hagu, Paul, Risto Järv (koost. ja toim.) 2004. Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. Tartu: Tartu Ülikool.
Kauksi, Ülle 2004. Taarka: kolmtõist kaehtust Hilana Taarka poolõ. Tõlk. ja toim. Paul Hagu, Peeter Laurits. Tartu: Kauksi Ülle Mänedsment.
2005
Hagu, Paul 2005a. Näide Eesti lokaaltraditsioonist: setu rahvaluule. – Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe. Koost. Merili Metsvahi, Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 181−199.
Hagu, Paul 2005b. Seto lauluimä Martini Iro. – Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2006. aastaga pääle, säitsmestõiskümnes aastagakäük. Koost. Mariko Faster. Võro: Võro Selts, Võru Keele ja Kultuuri Fond, 38–44.
Hagu, Paul 2005c. Kas Leiko suta ka heigotaq? – 40 aastat Värska leelokoori Leiko. Koost. Andreas Kalkun, toim. Paul Hagu, Pärtel Lippus, Ülle Kärner. Tallinn, 76−77.
Järv, Risto, Taive Särg (koost.); Hagu, Paul, Kadri Tamm (toim.) 2005. Regivärsist netinaljadeni. Tekstiantoloogia. Koost. Paul Hagu, Risto Järv, Eda Kalmre, Arvo Krikmann, Merili Metsvahi, Taive Särg. Tallinn: Koolibri.
2007
Hagu, Paul 2007a. Arvaminõ. – Setomaa 20, lk 5.
Pajusalu, Karl, Paul Hagu, Sulev Iva, Mari Mets 2007. Seto kirjaviisi ettepanekud. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat 6 (2006). Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 75–81.
2008
Ämarik, Volli 2008. Võlsi-Juss ja joodik lehm: seto vigurijuttõ. Toim. Ülle Harju, Paul Hagu. Räpinä: Väiku Välläandja.
2009
Hagu, Paul 2009. Kaardi seeh. – Seto lugõmik: palakõsõ seto keeleh. Koost. Vello Jüriöö. Obinitsa: Setomaa Valdade Liit, 13–14.
Järv, Risto (koost.) 2009. Valgõ härg: kats tosinat seto jutust ja üts viil liisna. Valge härg: kaks tosinat setu muinasjuttu ja üks veel pealekauba. The White Ox: Two Dozens Seto Fairy Tales (plus One Extra). [Videosalvestis]. Toim. Paul Hagu, Risto Järv. Tartu: Tartu Ülikool, kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
2011
Hagu, Paul 2011a. Keskuse kümme aastat. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX–X. Toim. Triin Iva, Sulev Iva. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 197−210.
Hagu, Paul 2011b. Lõunaeesti folklooriuuringud aastatel 2000–2010. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX–X. Toim. Triin Iva, Sulev Iva. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 57−73.
Hagu, Paul 2011c. Sõnaq ja näide märgoq seto rahvajuttõ man. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX–X. Toim. Triin Iva, Sulev Iva. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 159−162.
Hagu, Paul 2011d. Setomaa tsässonad. Koost. Ahto Raudoja, Tapio Mäkeläinen. Toim. Helen Alumäe, Paul Hagu. Obinitsa: Setu Kultuuri Fond.
2012
Hagu, Paul (koost. ja toim.) 2012. Leeloantoloogia II. Lüürika. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Seto Instituut.
2013
Hagu, Paul 2013a. Käsikiräst raamatuhe. – Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq. Koost. ja toim. Paul Hagu, Vahur Aabrams. Seto Kirävara 6. Värska: Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, 13–15.
Hagu, Paul 2013b. Seto rahvakalendri tähtpääväq. – Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq. Koost. ja toim. Paul Hagu, Vahur Aabrams. Seto Kirävara 6. Värska: Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, 220–223.
Hagu, Paul, Vahur Aabrams (toim. ja tlk.) 2013. Raasakõisi Setomaalt: Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq. Seto Kirävara 6. Värska: Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum.
Leppik, Sakarias, Paul Hagu 2013. Saatesõna. – Mi’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matvei, Marki, Luka ni Joanni kirotõt. Seto Kirävara 1. Värska: Seto Instituut, 283–286.
Schmalz, Hermann Julius 2013. Töganitsa Höödo, Alatarõ Hipo ja tõsõ’: Hermann Julius Schmalzi juttõ. Koost. Kristiina Tiideberg. Toim. Paul Hagu, Kristiina Tiideberg. Värska: Seto Instituut.
2014
Hagu, Paul jt. 2014. Setomaa: Unique and Genuine. [Võrguteavik]. Toim. Helen Külvik. Värska: Seto Instituut. Kalla, Urmas, Paul Hagu (tõlk.) 2014. Kalõvipoig: pilteepos I. Koost. Toom Tragel, Raoul Annion, Marek Laimets. Tallinn: MrBee.
Sarv, Mikk (koost.) 2014. Hellero – Tartu vaimu särin. Tartu: Cum Laude.
2015
Hõrn, Rieka, Terje Lillmaa, Aare Hõrn, Paul Hagu 2015. Seto valgõ. Obinitsa: R. Hõrn.
Vanahunt, Feodor 2015. Ilosa’ ja pogana’ jutu’. Koost. ja toim. Andreas Kalkun, Paul Hagu, Vahur Aabrams. Seto Kirävara 10. Värska: Seto Instituut; Tartu: Eesti Kirjandus muuseum.
2016
Leima, Laurits (koost.), Paul Hagu, Helen Külvik (toim.) 2016. 20 aastaka Seto kuningriike. Seto Kirävara 12. Värska: Seto Instituut.
INTERVJUUD PAUL HAGUGA
Hagu, Paul 1995h. Petserimaast, leelost, Pekost ja Tartu rahust 1. Intervj. Tiina Saluvere. – Kultuur ja Elu 9, 28–31.
Hagu, Paul 1995i. Petserimaast, leelost, Pekost ja Tartu rahust 2. Setu Kuningriigi ülemsoots´ka Paul Haguga vestleb Setumaast Tiina Saluvere. – Kultuur ja Elu 10, 64–67.
Hagu, Paul 1997g. Kõnõlus suursetoga herr Paul Haguga. Intervj. Ilmar Vananurm. – Setomaa: rahvaleht 1997, aprill, lk 5.
Kauksi, Ülle, Marju Kõivupuu, Paul Hagu, Nele Reimann, Kaido Kama 1999. Võru aabits tõstab võru keele au sisse. Intervj. Ülle Harju. – Eesti Päevaleht 1999, 8. jaanuar, lk 8.
Hagu, Paul 2007b. Hao Paali / Paul Hagu. Intervj. Evar Riitsaar. – Peko Helü 2 (2007), lk 4–7.
PAUL HAGU JUHENDATUD TÖÖD
Taba, Kai 1987. Eesti vanemad laulumängud. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Põllumäe, Aet 1988. Varavedajad. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Piir, Marju 1988. Pööripäevade ilmaended eesti folklooris. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Kungla, Sirje 1988. Kuu eesti talupoja majandustegevuses. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Suurväli, Piret 1988. Eesti lüroeepiline regilaul „Mehetapja“. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Tael, Tiina 1990. Hingamisteede haiguste ravi eesti rahvameditsiinis. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Remmel, Mari-Ann 1991. Jüri kihelkonna kohamuistendid. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Malt, Alo 1991. Soolistest erisustest eesti kalendrikombestikus. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Salmistu, Esta 1991. Stereotüüpilised värsid Miku Ode lauludes. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Varkel, Karin 1992. Lendvakujutelm eesti rahvapärimuses. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Barkalaja, Anzori 1995. Handi rahvausundist ja selle seostest õigeusuga. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Viinapuu, Aino 1996. Rahvaluuleainestik ja regilauluelemendid Henrik Visnapuu luules. Diplomitöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Arukask, Madis 1998. „Venna sõjalugu“ vormeliteooria valguses ning setu lüroeepika ruumisüsteemis. Magistritöö. Juh. Ülo Valk, Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Panov, Peter 1999. Setude koht folkloorimaastikul. Bakalaureusetöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Kalkun, Andreas 2000. Vaateid Anne Vabarna tekstidele. Usund ja sugupool. Bakalaureusetöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Kalkun, Andreas 2003. Seto naiste eluloolaulud. Autobiograafiad ja utoopiad. Magistritöö. Juh. Kristin Kuutma, Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Epner, Anu 2007. Rahvalaulude tüpologiseerimise probleeme. Bakalaureusetöö. Juh. Paul Hagu. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
RESÜMEED-TEESID
Hagu, Paul 1982b. Komparatiivse kombestiku-uurimise küsimusi (setu karjandustavandi põhjal). Вопросы компаративного исследования обычаев (на основании сетуских скотоводческих обрядов). – XXVI Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. Toim. Sirje Olesk. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Tartu Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, 23–24.
Hagu, Paul 1985. E. Lönnrot Eestis: 1844–1845. – Kalevala 150. Vabariikliku konverentsi ettekannete teesid. Tartu, 22–23.
Hagu, Paul 1989d. Professor E. Laugaste lisandusi folkloristliku üldteooria arengusse. – Tartu Riikliku Ülikooli professori Eduard Laugaste 80. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek, 22. mail 1989 TRÜ aulas. Tartu, 3.
Hagu, Paul 1989e. Setu lüroeepika geograafi lisest levikust. – Dr. Jakob Hurda 150. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek, 22. aprillil 1989. a. kell 11 TRÜ aulas: ettekanded. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 5–8.
Hagu, Paul 1992. Ohverdamise reliktid setu kalendrikombestikus. – Etnograafia ja folkloor. Eesti Rahva Muuseumi XXXIV teaduskonverentsi teesid. Tartu, 14.–15. aprill 1992. a. Tartu, 22–23.
Hagu, Paul 1993f. Strategy in Setu Wedding Laments. – Nordic-Celtic- Baltic Folklore Symposium. Non-Narrative Folk Poetry. May 20–25, 1993.
Copenhagen: University of Copenhagen, Department of Folklore, Nordic Institute of Folklore, 19–20.
Hagu, Paul 1994d. The Possibilities and Forms of Transmission of the Setu Runo-Song Tradition in Modern Family. – Nordic-Baltic-Finno-Ugric conference. The Family as the Tradition Carrier. Abstracts. May 25–29, 1994, Võsu. Koost. ja toim. Ingrid Rüütel. Tallinn: Akadeemia trükk, 16–18.
Hagu, Paul 1994e. Kiil, kultuur ja haridus Setomaal: Seto umakultuur täämbä ja hummõn. – Kolmas Seto Kongress 9.10.1993 Värskas. Tartu, 41–43.
Hagu, Paul 1997h. The Possibilities to Transmit the Setu Runosong Tradition in Modern Families. – The Family as the Tradition Carrier: Nordic-Baltic-Finno-Ugric Conference. Conference Proceedings 2. Tallinn, 37–41.
Hagu, Paul 2000e. Epic Works of the Setu Singer Anne Vabarna. – Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum: 7.–13.8.2000, Tartu. Pars III, Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Folkloristica & ethnologia. Litteratura. Archaelogia & anthropologia & genetica. Tartu, 371.
Hagu, Paul 2010. Ööbikud või papagoid. Seto juhtum. – Viies folkloristide talve konverents „Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika“, 4.–5. veebruar 2010, Taevaskoja. Toim. Merili Metsvahi, Pihla Siim. Tartu: Tartu Ülikool, 8.