Kroonika/Aigraamat
2000
2. november
Esimest korda käis koos keskuse nõukogu.
7. detsember
Keskuse pidulik avaõhtu. Kohal oli külalisi Võru Instituudist, Mulgi Kultuuri Instituudist, sihtasutusest Fenno-Ugria ja seto meestelaulu punt. Aukülaliseks oli Madis Kõiv, kelle eestvõttel toimus ka ümarlaud, kus kõik kohalviibijad said avaldada arvamust Lõuna-Eesti keele ja meele tuleviku ning oleviku kohta.
21. detsember
Keskuse nõukogu 2. istung
Keskusega käisid tutvumas eesti ja soome-ugri filoloogia osakonna töötajad.
september–november
Keskuse ruumide remont
2001
15. veebruar
Esimene jututarõ. Külaliseks oli Ain Kaalep, kes rääkis oma luulekogust “Haukamaa laulu’”.
28. veebruar
Jututarõ külaliseks oli Erich Kukk, kes kõneles teemal “75 aastat koguteosest “Võrumaa””.
13. veebruar – 17. aprill
Kord nädalas toimus loeng “Võru murre I”. Luges Evar Saar.
8. märts
Jan Rahmani ja Heli Laaksoneni luulekogu “Maapuupäiv” esitlus.
14. märts
Jututarõ külaline oli Võrumaa kohanimede koguja ja uurija Evar Saar, kes rääkis teemal “Mõtteid uuendustest kohanimeobjektide valikul: kuidas juurde pääseb?”
28. märts
Jututarõ külaline oli ajalehe “Setomaa” peatoimetaja Ilmar Vananurm, kes rääkis teemal “Lehetegija kimbus”.
2. aprill
Keskuse nõukogu istung.
11. aprill
Jututarõ külaline oli Võrumaa kunstnik Navitrolla, kes rääkis teemal “(Võro) maastiku osa minu kunstis”.
25. aprill
Jututarõs rääkis jalgpallist Võrumaa luuletaja Contra.
9. mai
Kaido Kama rääkis jututarõs oma ümbermaailmareisist.
23. mai
Jututarõ külaline Georg Pelisaar rääkis teemal “Nagu rusikas silmaauku (elav sõna raadios)”.
10.–19. juuli
TÜ üliõpilaste murdepraktika Setomaal Mikitamäel.
Kevademestri jooksul käidi kord nädalas keskuses laulmas Võrumaa rahvalaule ja kord nädalas seto meestelaule.
30. august
Keskuse nõukogu istung.
10. september – 9. oktoober
Kaks korda nädalas toimus loeng “Sissejuhatus lõunaeesti kirjandusse”. Luges dotsent Ülo Tonts.
12. september
Õppeaasta esimese jututarõ külaliseks oli Kauksi Ülle, kes kõneles teemal “Etnofuturismi pretsedendi rakendamisest kolonialismi tingimustes pärismaalaste (enese)koloniseerimise lõpetamiseks”.
26. september
Jututarõ külaline etnomusikoloog Vaike Sarv kõneles teemal “Setu leelo esituse muutumisest ajas”.
10. oktoober
Jututarõ külaliseks oli Võro Instituudi teadur Nele Reimann, kes kõneles võru keele ja kultuuri õpetamisest ajaloolise Võrumaa koolides.
19. oktoober – 21. detsember
Üks kord nädälas toimus loeng “Võru murre II”. Luges Evar Saar.
24. oktoober
Jututarõ külaline folklorist Veera Pino kõneles perekonnanimede panekust Setumaal 1921. aastal.
7. november
Jututarõ külaliseks oli võrukeelse ajalehe “Uma Leht” peatoimetaja Tiia Allas, kes kõneles teemal ““Uma Lehe” heast poolest ja hädadest. Leht on omaks võetud”.
21. november
Jututarõ külaliseks oli rahvaluule magistrant Andreas Kalkun, kes rääkis teemal “Koolust kosjad ja liivast viinad – Anne Vabarna mäss”.
30. november
Toimus Lõuna-Eesti humanitaaruuringute seminar.
Seminari kava:
12.15–12.30 Seminari avamine. TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse
juhataja Paul Hagu ülevaade keskuse tegevusest
12.30–13.00 Riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" nõukogu esimees
Kaido Kama tutvustab programmi eesmärke, seni toetatud projekte ja veel tegijat ootavaid töid
13.00–13.30 Karl Pajusalu: lõunaeesti keele uuringutest
13.30–14.00 Ülo Tonts: lõunaeestikeelse kirjanduse uurimisest
15.00–15.30 Mare Kõiva: Lõuna-Eesti rahvaluule ja -usundi uurimisest
15.30–16.00 Heiki Valk: Lõuna-Eesti arheoloogilistest uuringutest
16.00–17.30 Info lõunaeesti keele, kirjanduse, rahvaluule, etnoloogia, ajaloo, usundi jm
humanitaarteaduslikest uuringutest erinevates teadusasutustes
18.00–21.00 Iloõdak Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses. Laulsid "Lõkõriq" (võro-seto kaasaegne laul) ja "Liinats'uraq" (seto meeste koor).
5. detsember
Jututarõ külaliseks oli etnograaf Mare Piho, kes rääkis teemal “Visuaalantropoloogiast Lõuna-Eesti kontekstis”.
19. detsember
Aasta viimane jututarõ. "Ku ma uma tarõkõsõ muusijunnilõ ärq müü, no kon ma sys esiq elä?" – 13 Võrumaa ekspeditsioonisuvest rääkis folklorist Marju Kõivupuu. Lõõtsa tõmbas Kaarel Kõivupuu.
Alustati võru keele vestlusringi, kus kõik huvilised saavad harjutada võru keele kõnelemist ja lugeda võrukeelseid tekste, tutvutakse ka grammatikaga.
Sügisemestri jooksul käidi jälle kord nädalas keskuses laulmas Võrumaa rahvalaule ja kord nädalas seto meestelaule. Kord nädalas said kõik huvilised käia ka vestlusringis võru keele kõnelemist harjutamas.
2003
3. jaanuar – 5. aprill
2002. aasta sügisest korraldas ja koordineeris TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus 12-ainepunktilist täiendõppekursust “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” kahekümnele Kagu-Eesti õpetajale.
Kursus andis mitmekülgse ülevaate teaduse praegustest seisukohtadest Lõuna-Eesti ajaloolise ja kultuurilise kujunemise ning keele, kirjanduse ja rahvaluule kohta. Kursus koosnes kolmest põhiosast: 1. Lõunaeesti keel (Tutvuti lõunaeesti keele tekkeloo ja erijoontega. Otsiti vastust küsimusele, kui sarnane oli ajalooline Tartu kirjakeel tänapäeva setu ja võru keelepruugiga. Saadi ülevaade Lõuna-Eesti praegustest sotsiolingvistilistest probleemidest.) 2. Lõunaeesti kirjandus ja rahvaluule (Saadi ülevaade lõunaeestikeelse kirjanduse kujunemisest ja olulisematest teostest; tutvuti lõunaeesti rahvaluule ja -usundiga.) 3. Lõunaeesti ajalugu ja etnoloogia (Tutvuti uute arheoloogiliste ja ajalooliste andmetega Lõuna-Eesti kultuuriala moodustumise ja arengu kohta; käsitleti Lõuna-Eesti traditsioonilise ja tänapäeva kultuuri erinevaid nähtusi.)
Õppejõududeks olid: Paul Hagu, Karl Pajusalu, Sulev Iva, Ülo Tonts, Heiki Valk, Mati Laur, Ago Pajur, Kristel Rattus, Mare Piho.
6. jaanuar
Keskuse kuraatorina asus tööle Mariko Faster.
6. jaanuar – 14. aprill
Interdistsiplinaarse Lõuna-Eesti keele- ja kultuuri (kutse)magistri õppe (80 ap) kava koostamine. Kava väljatöötamisel osalesid: Paul Hagu, Karl Pajusalu, Ele Süvalep, Heiki Valk, Anita Kärner, Mariko Faster.
Valdkondade eest vastutajad töötasid välja oma eriala ainete sisulised nõudmised, planeerisid neile vastavad kursused ja koostasid uute kursuste kavad.
24. jaanuar
Toimus keskuse nõukogu koosolek. Kiideti heaks keskuse 2002. aasta tegevusaruanne ja 2003. aasta tööplaan.
13. veebruar
Jututarõs käis Mulgimaa mees, kirjanik ja kunstnik Siim Kärner, kes tutvustas äsja ilmunud murdeluuleantoloogiat “Ime kütken tähti poole kist”.
14. veebruar – 25. aprill
Keskus korraldas kursuse ”Lõunaeesti keel 1. osa” valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas TÜ doktorant Sulev Iva.
27. veebruar
Jututarõ külaliseks oli Võrumaalt pärit kirjanik Aivo Lõhmus, kes rääkis oma vanadest ja uutest tegemistest.
5.–8. märts
Rahvusvaheliste kogemuste saamiseks toimus magistriõppekava väljatöötajatele õppereis Oulu.
13. märts
Jututarõ külaline oli ajakirjanik Silvia Karro, kes kõneles sellest, kuidas valmis saade “Veere pääl”, mis tutvustas setosid ja Setomaad.
21. märts
Kauksi Ülle uue luulekogu “Käänüpäiv” esitlus koos Liinatsurade ja Lõkõritega.
27. märts
Jututarõs käis tartukeelne humorist Kaarel Tuvike, kes rääkis oma tegemistest ja luges ette pajatusi.
10. aprill
Jututarõ asemel toimus filmiõhtu režissöör Ago Ruusaga, kes näitas ja tutvustas oma uut filmi “Kaheksa päeva nädalas”.
22. aprill
Toimus TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse nõukogu koosolek, kus anti ülevaade lõppenud Kagu-Eesti õpetajate täienduskoolitusest, kinnitati 80-ainepunktiline magistriõppekava “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” ja keskuse 2002. aasta finantsaruanne ning arutati küsimusi, mis seotud lõunaeestiteemalise seminari korraldamisega ja keskuse teise aastaraamatu väljaandmisega.
24. aprill
Jututarõ külaliseks oli Setomaa ülemsootska, Aasta Ema 2002, Mikitamäe vallavanem Inara Luigas, kes rääkis teemal “Poliitika ja omakultuur”.
26. aprill
Õpetajate 12-ainepunktilise täienduskoolituse “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” pidulik lõpetamine ja tunnistuste kätteandmine Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis. Pool aastat kestnud Lõuna-Eesti keele ja kultuuri õpingutel said õpetajatest õppijad süvendavaid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi lõunaeesti keelest, kirjandusest, ajaloost, arheoloogiast, etnoloogiast, kirjandusest ja rahvaluulest. Lektoriteks olid oma ala hästi tundvad teadlased Tartu Ülikoolist ja Eesti Rahva Muuseumist.
8. mai
Jututarõ külaliseks oli August Kitzbergi muuseumi juhataja Asta Jaaksoo, kelle jututeemaks oli “Kitzbergi pruut kõneleb oma Augustist”.
22. mai
Toimus seminar “Lõuna-Eesti eri vaatepunktidest”. Seminari eesmärgiks oli koondada ja kokku viia erinevate alade üliõpilased, magistrandid ja doktorandid, kelle uurimisteema hõlmab või riivab Lõuna-Eestit. Seminarist võttis osa 38 erinevate teadusalade esindajat. Päeva lõpetas jututarõ tartukeelse kirjaniku Mats Traadiga ja Liinatsurade kontsert.
4. juuni
Filosoofiateaduskonna nõukogu kinnitas magistriastme õppekava “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”.
28. juuni – 7. juuli
Keskuse korraldamisel toimus TÜ eesti filoloogia üliõpilaste murdepraktika Põlva maakonnas Kauksis. Juhendas magister Evar Saar.
9. august
Keskuse II aastaraamatu esitlus Kaika suveülikoolis Urvastes. Aastaraamat andis ülevaate keskuse teisest tegevusaastast. Seminariettekannete põhjal kirjutatud artiklid tutvustasid uusimaid Lõuna-Eesti uuringuid rahvaluule, kirjanduse ja keele alalt. Aastaraamatu teises pooles leidusid jututarõs esinenute artiklid ning teave keskuse ja selle tegevuse kohta.
13. august
Keskuse kuraatorina asus tööle Helen Koks.
10. september
Jututarõ külaliseks oli kirjamees, muusik ja kunstnik Aapo Ilves, kes rääkis oma loomingust, luges luuletusi ja laulis.
12. september – 28. november
Keskus korraldas kursuse “Lõunaeesti keel 2. osa” valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas TÜ doktorant Sulev Iva. Huvilisi oli palju, nende hulgas ka kraadiõppureid ja õppejõudegi.
24. september – 17. detsember
Keskus korraldas kursuse “Lõuna-Eesti folkloor” valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas dotsent Paul Hagu.
29. september
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse nõukogu koosolek, kus vaadati uuesti magistriõppekava “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”. Lisaks arutati küsimusi, mis on seotud seminari “Lõuna-Eesti andmebaasid” korraldamisega ja keskuse osalemisega välisprojektides.
8. oktoober
Jututarõ külaliseks oli torupillimeister ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Ants Taul, kes rääkis Eesti torupillikultuurist minevikus ja tänapäeval, seletas, kuidas torupilli ehitatakse, ning mängis.
15. oktoober
Aino Praakli raamatu “Kirikindad” esitlus.
22. oktoober
Jututarõ külaliseks oli Setomaa kunstnik ning praegune ülemsootśka Evar Riitsaar, kes rääkis nii oma töödest kunstnikuna kui ka sootśka ülesannetest.
1. november
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskust külastasid Turu ja Helsingi keeleteadlased, kes osalevad projektis “Käsitteistäjä ja kielioppi” (projekti juht prof Tuomas Huumo) ning prof Lyle Campbell Uus-Meremaalt.
5. november
Jututarõ külaliseks oli esimese mulgikeelse ajalehe Mulke Sõna toimetaja Paul Lehesmets, kes rääkis mulgi keele ja mulgikeelse ajakirjanduse hetkeseisust.
19. november
Jututarõ külaliseks oli keraamik ja Piusa savikoja peameister Meelis Krigul, kes kõneles oma töödest-tegemistest ja keraamiku elust Lõuna-Eestis.
3. detsember
Jututarõ asemel oli Kauksi Ülle raamatu “Uibu” esitlus. Samas rääkis autor ka muudest oma tegemistest.
11. detsember
Toimus seminar “Lõuna-Eesti andmebaasid”. Seminari eesmärgiks oli tutvustada erinevaid Lõuna-Eestit puudutavaid andmebaase. Seminaril osales 31 erinevate teadusalade esindajat.
Liinatsurad käisid keskuses kord nädalas laulmas seto meestelaule ning Ilmarikas käis kord nädalas laulmas Võrumaa rahvalaule.
Keskuses on olnud müügil võrukeelset kirjandust ja helikandjaid. Saadaval on ajalehtede Uma Leht ja Setomaa värsked numbrid. Keskuse raamatukogu on pidevalt täienenud ja leidnud ka aktiivset kasutust.
2004
2. veebruar - 17. mai
Valikkursus “Sissejuhatus eesti ja setu rahvausundisse” TÜ üliõpilastele. Lektor Heiki Valk.
3. veebruar - 13. aprill
Loeng “Setu traditsioon” TÜ üliõpilastele. Lektor Paul Hagu.
11. veebruar
Jututarõ külaliseks oli lavastaja Taago Tubin, kes kõneles Võru Teatriateljee tegemistest.
13. veebruar - 21. mai
Kursuse “Lõunaeesti keel” 1. osa TÜ üliõpilastele. Lektor Sulev Iva.
25. veebruar
Jututarõ külaliseks oli muusik ja Võru Muusikakooli direktor Celia Roose, kes kõneles rahvamuusika õpetamisest.
4. märts
Keskust külastas Helsingi Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Juha Pentikäinen.
6.-7. märts
Keskus korraldas koos TÜ arheoloogia õppetooliga Karula Rahvuspargi keskuses kevadkooli teemal “Muutused materiaalses kultuuris ja keeles”. Esinesid
Kristiina Johanson. Kasutatud mõistetest, vaieldud teemadest arheoloogias
Florian Siegl. Keel, ajalugu, keeleajalugu ja ajalooline keeleteadus
Priit Lätti. Keeled, kultuurid, haldusüksused - mis loob piirid?
Meeli Sedrik. Rootsi laenud Hiiumaa murrakutes
Mari-Liis Rohtla. Keeleteaduslik aines – õigustatud või kuritarvitatud vahend arheoloogilises tõlgenduses
Tuuli Tuisk. Ülevaade liivi keele kujunemisest
Evar Saar. Mallinimed. Miks Liinamägedel ei ole linnuseid, aga Kalmõmägedel kalmed on?
Martti Veldi. Arheoloogiast ja toponüümidest
Sulev Iva. Lõuna-Eesti häälikumuutuste kronoloogia
Arvi Haak.
10. märts
Jututarõ külaliseks oli saatejuht Taavi Karu, kes rääkis sellest, kuidas tehakse võrukeelset saadet “Mõtõlus”.
24. märts
Jututarõ külaliseks oli Setu Talumuuseumi direktor Laine Lõvi, kes rääkis Setu Talumuuseumi tegemistest.
1. aprill
Keskuses käisid ekskursioonil Puka keskkooli õpilased.
3. aprill
TÜ läänemeresoome keelte õppetool ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus korraldasid Liivi päeva, mis koosnes seminarist ja liivi kirjanduse õhtust. Seminaril osales 23 ja liivi kirjanduse õhtul 26 inimest.
Liivi päeva kava:
Seminar hõimuliikumisest ja liivi keele uurimisest
TÜ õppehoones Lossi 3 aud. 215
15.00 Seminari avamine.
15.15-15.45 Mauno Koski. Soome hõimuliikumine 1920.-1930. aastatel.
15.45-16.15 Bille Blumberg. Tarton Akateemisen Heimoklubin työ liiviläisten hyväksi.
16.15-16.45 Tuuli Tuisk. Ühendverbidest liivi keeles.
16.45.-17.15 Tiit-Rein Viitso. Liivi keele uurimise hetkeseisust.
Liivi kirjanduse õhtu
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses (Lossi 38)
18.00 Valt Ernštreit räägib liivi kirjandusest ja esitleb oma uut raamatut.
7. aprill
Jututarõ külaliseks oli Võru kultuurimaja Kannel kunstiline juht Silvi Jansons, kes rääkis sellest, mida Kandles tehakse.
21. aprill
Keskuses oli Jaan Sandra kogutud setu muinasjuttudest kokku pandud raamatu “Kahrukõrvaga Ivvan” esitlus. Laulis seto meestelaulu ansambel Liinatúuraq.
3. mai
Keskuse nõukogu istung.
5. mai
Jututarõ külaliseks oli (laste)luuletaja Milvi Panga, kes rääkis võru keeles luuletamisest, lastele luuletamisest, ja näitas oma uut raamatut.
19. mai
Jututarõ külaliseks oli TÜ majandusteaduskonna üliõpilane Raivo Kelp, kes rääkis majandusinimese pilgu läbi, miks on kasulik Võrumaal võru keelt kõneleda.
20.–23. mai
Helen Koks ja Triin Iva käisid Latgalis Rēzeknes rahvusvahelisel konverentsil “Regional Languages in the New Europe”.
4. juuni
Keskus korraldas seminari “Lõuna-Eesti ja muu Eesti”. Esinesid
Eduard Vääri, Tartu kirjakeelest ja murdest
Laivi Org,Võrdlevalt põhjaeesti ja võru palatalisatsioonist
Pärtel Lippus, Võru afrikaat ts
Mari Mets,Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuste varieerumine
Triinu Ojar, Keeleõigus ja -poliitiga Eestin ja Õuruupan ni kuis tuu lõunõeesti kiilt pututas
Marge Konsa, Vaade Karula kõrgustikult Eesti muinasaja sotsiokultuurilistele mudelitele
Edakai Simmermann, Kirikuloolisest pärimusest Võru- ja Järvamaal
Anu Vissel, Lõuna-Eesti karjaselaulude eripärast.
28. juuni - 7. juuli
Keskuse korraldamisel toimus TÜ eesti filoloogia üliõpilaste murdepraktika Räpina maakonnas Kurõküläs. Juhendas doktorant Evar Saar.
Keskuses lindistasid oma plaadi Liinats’uraq ja Väike Hellero.
31. august - 4. oktoober
Kaks korda nädalas toimus loeng “Sissejuhatus lõunaeesti kirjandusse” TÜ üliõpilastele. Õppejõud Ülo Tonts.
8. september - 8. detsember
Loeng “Lõunaeesti folkloor” TÜ üliõpilastele. Õppejõud Paul Hagu.
10. september - 3. detsember
Toimus kursuse “Lõunaeesti keel” 2. osa. Taas tuli suure huviliste hulga tõttu kaks gruppi teha. Õppejõud Sulev Iva.
22. september
Jututarõ külaliseks oli Naha Algkooli direktor ja võru keele õpetaja Valve Peebu, kes rääkis võru keelest ja selle õpetamisest.
6. oktoober
Jututarõ külaliseks oli Mulgi Kultuuri Instituudi perenaine Alli Laande, kes andis ülevaate mulkide tegevusest.
11. oktoober
Keskuse nõukogu istung.
13. oktoober
Kauksi Ülle näitemänguraamatu “Taarka” esitlus. Paul Hagu rääkis Taarka eripärast teiste setu suurlaulikute seas, Väike Hellero laulis setu vanemaid laule, mängisid noored pillimehed ja Taarka Toomkaga pidasid lauluvõistlust Soome esinema saamise nimel.
3. november
Jututarõ külaliseks oli Seto Kongressi vanemate kogu peavanem Aare Hõrn, kes rääkis Setomaa taotlusest kanda Setomaa UNESCO vaimse pärandi nimekirja.
17. november
Jututarõ külaliseks oli Tallinna Võru Seltsi auesimees Ants Kõiv ja jutuks oli võrukeste identiteet pealinna poolt vaadatuna.
2. detsember
Jututarõ külaliseks oli Võrumaa Nopri talu peremees ja riigikogulane Tiit Niilo, kes vestles teemal “Võrukene poliitikas”.
10. detsember
Keskus korraldas seminari ”Lõunaeesti keelesaared”. Seminari eesmärk oli anda ülevaade keelesaarte kultuurist ja keelest. Esinesid
Heiki Valk Läänemeresoomlased Põhja- ja Ida-Lätis nooremal rauaajal ja keskajal: arheoloogia andmed.
Peeter Päll Eesti keelesaarte kohanimedest.
Kristi Salve Kolm katset mõista keelesaarte rahvaluulet.
Karl Pajusalu Keelesaarte keelest ja mineviku väljendamisest.
Mare Piho Sudomast ja Kraasna maarahvast.
Tiit-Rein Viitso Lõunaeesti keelesaared läänemeresoome taustal.
Triin Iva August Sanga keeleteaduslikest Lutsi uurimustest.
Hannes Korjus Nirza valla lutsi maarahva päritoluga elanikud 2004. aastal.
Õhtusel iloõdakul tutvustas Nele Reimann vahtsõt raamatut “Võromaa kodolugu”. Muusikat tegid Meelika Hainsoo ja Tuule Kann.
15. detsember
Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna õpilase Andrus Raagi maalinäituse avamine.
2005
3. jaanuar
Keskuse kuraatorina asus tööle Mari Mets.
7. veebruar
Keskuse nõukogu koosolek.
7. veebruar – 2. mai
Koostöös Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooliga loeti TÜ üliõpilastele valikainet „Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse“. Õpetas vanemteadur Heiki Valk.
8. veebruar
Keskuses avati Võru kunstniku Angela Orro maalinäitus “Figuurid”.
8. veebruar – 17. mai
Keskus korraldas koostöös Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooliga valikaine „Lõuna-Eesti arheoloogia ja ajalugu“ TÜ üliõpilastele. Õpetasid vanemteadur Heiki Valk ja lektor Kadi Grichin.
8. veebruar – 26. aprill
Keskus korraldas kursuse „Setu traditsioon“ TÜ üliõpilastele, õpetas dotsent Paul Hagu.
9.–12. veebruar
Karl Pajusalu ja Paul Hagu osalesid Rootsis Eskilstunas Nordplus Neighbours võrgustiku seminaril.
16. veebruar
Jututarõ külaliseks oli Võrumaa muusik Kait Tamra, kes rääkis enda seotusest Võrumaaga ning esitas oma laule.
18. veebruar – 6. mai
Keskus korraldas kursuse „Lõunaeesti keel I“ valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas TÜ doktorant Sulev Iva.
1. märts – 10. mai
Keskus korraldas koos TÜ kirjanduse õppetooliga kursuse „Kaasaegne lõunaeesti kirjandus“, õpetas Kauksi Ülle.
7. märts
Keskuses esitles Helbe Merila-Lattik oma raamatut “Karm ja kaunis Karula”.
13. märts
Keskuses pani oma muinasjututeemalise pildinäituse üles Kanepis elav kunstnik Marje Ernits.
17. märts
Toimus mitu esitlust: Väike Hellero esitles CD-d “Mis maksab muaobonõ”, Liinatśuraq tutvustas CD-d “Liinatśuraq” ja Paul Hagu rääkis oma raamatust “Leeloantoloogia I”. Laulsid Väike Hellero ja Liinatśuraq.
30. märts
Jututarõ külaliseks oli Räpinast pärit poliitik Rein Järvelill, kes rääkis teemal “Setodõ uma valitsus: haldusreformist ja kultuur’autonoomiast”.
11. aprill
Keskuse nõukogu istung.
13. aprill
Jututarõ külaliseks oli Kanepis elav kunstnik Marje Ernits, kes rääkis enda kirjutatud ja joonistatud raamatust “Muinasjutud”. Samal ajal oli keskuses üleval ka tema näitus.
28. aprill
Keskuses avati Mulgi fotograafi Rein Laiveriku Karula-teemaline loodusfotode näitus “Ühe päeva lood”.
5.–6. mai
Keskuse juhataja Paul Hagu osales Setu kongressi vanematekogu ja teadlaste ühisnõupidamisel Värskas, kus arutati Setu Instituudi loomise probleeme.
13. mai
Koostöös TÜ läänemeresoome õppetooliga toimus seminar “Liivi kirjakeele päev II”, kus Liivi kirjakeele standardiseerimise teemadel esinesid Valt Ernštreit (TÜ), Tõnu Karma (Läti Teaduste Akadeemia), Seppo Suhonen (Helsingi Ülikool) ja Tiit-Rein Viitso (TÜ). Üritust toetas Tartu Kultuurkapital.
16. juuni
Keskus korraldas seminari “Lõuna-Eesti ja Venemaa”, kus pidasid ettekandeid Heiki Valk (TÜ), Anti Selart (TÜ), Mall Hiiemäe (Kirmus), Mari-Ann Remmel (Kirmus), Irina Külmoja (TÜ) ja Kaido Kama (Siseministeerium). Seminari eesmärk oli analüüsida Lõuna-Eesti ja Venemaa kokkupuutepunkte ning suhteid ajaloos ja tänapäeval. Seminari lõpetas Värska gümnaasiuminoorte ansambli Zetod kontsert.
22.–26. juuni
Karl Pajusalu ja Mari Mets käisid Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel keelevarieerumise konverentsil “International Conference on Language Variation in Europe 3” ja pidasid seal ettekande „Phonological Constraints of Code Switching: A Case Study of South Estonian”.
30. juuni–4. juuli
Sulev Iva osales Itaalias Triestes toimunud X rahvusvahelisel vähemuskeelte konverentsil ettekandega „Diverse Minorities with One Language: The Case of South Estonian”.
7. september – 14. detsember
Keskus korraldas kursuse „Lõunaeesti folkloor“ valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas dotsent Paul Hagu.
8. september
Keskuse nõukogu istung.
13.–19. september
Karjalas Petroskoi Riiklikus Ülikoolis toimunud konverentsi „Globalization and Sustainable Development of the Circumpolar North” käigus võtsid Paul Hagu, Sulev Iva, Mariko Faster, Tuuli Tuisk ja Mari Mets ettekannetega osa Nordplus Neighbours võrgustiku töötoast „Problems of Conserving Languages and Culture of Indigenous and Scanty Ethnic Groups in Circumpolar North”.
14. september – 16. november
Keskus korraldas kursuse koos Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooliga kursuse „Lõuna-Eesti etnoloogia“ valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetasid dotsent Mare Piho ja lektor Kristel Rattus.
16. september – 9. detsember
Keskus korraldas kursuse „Lõunaeesti keel II“ valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas Sulev Iva.
28. september
Jututarõs esitasid Jan Rahman ja Olavi Ruitlane luuletusi ja laule raamatust „Viie pääle”.
19. oktoober
Avati Tartumaal sündinud kunstniku Lembit Karu tušijoonistuste näitus “Valgushetke saladus”.
26. oktoober
Jututarõs rääkis Mariko Faster enda toimetatud 2006. a Võro-seto tähtraamatust.
9. november
Jututarõ külaliseks oli Võru Instituudi direktor Külli Eichenbaum, kes rääkis teemal “Võro Instituudi tegemiisist”.
23. november
Põlvamaal sündinud matemaatik Valdis Laan pidas ettekande “Võrokeelitsest puutrõterminoloogiast”.
24. november
Mari Mets pidas Tartu Ülikoolis toimunud Euroopa keelte päeval ettekande „Võru kõnekeelest”.
30. november
Keskuses avati Tartumaalt pärit Andres Kuperjanovi fotonäitus „Lõuna-Korea lõunaeestlase pilgu läbi”.
20. detsember
Keskus korraldas seminari „Lõunaeesti kirjandustraditsioon” eesmärgiga anda ülevaade vanemast ja kaasaegsest lõunaaeestikeelsest kirjandusest, selle peamistest vooludest ja eripäradest. Ettekannetega esinesid Kauksi Ülle (MTÜ Fenno-Ugria), Leila Holts (TÜ), Mart Velsker (TÜ), Arne Merilai (TÜ), Mariko Faster (Võru Instituut), Tiia Allas, Anneli Saro (TÜ), Andreas Kalkun (TÜ) ja Valdo Valper (TÜ). Osalejaid oli kokku 37. Seminari lõpetas iloõdak, kus Stuudio Theatrum esitas lavakava Võrumaa juttudest ja lauludest ning Lõuna-Eesti keskus esitles keskuse neljandat aastaraamatut.
2005. aastal käisid keskuses laulmas setu meestelaulu ansambel Liinatśuraq ja regilaule laulvad naised Edakai Simmermanni eestvedamisel. Oma plaadi jaoks lindistas keskuses laule Väike Hellero.
2011
7. veebruar – 4. aprill
Loengukursus ”Sissejuhatus lõunaeesti kirjandusse”. Õppejõud Mart Velsker, 55 osalejat.
11. veebruar – 29. aprill
Loengukursus „Lõunaeesti keel II“. Õppejõud Sulev Iva, 16 osalejat.
15. veebruar – 10. mai
Loengukursus „Erikursus eesti murretest. Lõunaeesti sõnavara“. Õppejõud Mari Mets ja Karl Pajusalu, 10 osalejat.
3. veebruar
Keskuse nõukogu koosolek.
18. märts
Jututarõ külaliseks oli Terje Lillmaa, kes kõneles oma uuest raamatust "Värviline seto pits" ja õpetas soovijaid ka ise seto pitsi tegema.
31. märts
Valdo Valper rääkis jututares oma raamatust "Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus".
21. aprill
Toimus näputöötare, kus Helena Hain kõneles pärlikunstist ja õpetas pärlitega käepaela põimimist.
8. mai
Jututarõ külaline Hänilane kõneles oma 2010. aastal ilmunud luulekogust "Ma pühäpääväpõllõ mõsi" ja luges oma uuemaid luuletusi.
30. august
Keskuse nõukogu koosolek.
6. september – 13. detsember
Loengukursus „Lõunaeesti folkloor“. Õppejõud Paul Hagu, 33 osalejat.
7. september – 7. november
Loengukursus „Lõunaeesti kultuurigeograafia“. Õppejõud Kauksi Ülle, 20 osalejat.
7. september – 21. oktoober
Loengukursus „Lõunaeesti kultuurigeograafia“. Õppejõud Marju Kõivupuu ja Taavi Pae, 20 osalejat.
9. september – 11. november
Loengukursus „Lõunaeesti keel I“. Õppejõud Sulev Iva, 34 osalejat.
30. september
Seminar ”Lõunaeesti sõnaraamatud”. Seminar oli pühendatud Paul Hagu 65. sünnipäevale ja lõppes ”Hao Paali avvostamisõ õdaguga”. Seminari ettekanded käsitlesid lõunaeesti – mulgi, seto, võro ja ka lõunaeesti keelesaarte – sõnaraamatute koostamist ning sellega seotud sõnavaraküsimusi.
Mari Mets. Lõuna-Eesti keelesaari tekstikogomigust.
Inge Käsi. Üte sõnaraamadu sündümise lugu. Vanapärase Võru murde sõnaraamat.
Alli Laande, Karl Pajusalu, Triin Todesk. Mulgi sõnaraamatutööst.
Sulev Iva. Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamadu kokkopandmispõhimõttõq.
Evar Saar. Eesti kotussõnimeraamat – asustusluku ja nimetõlgõnduisi.
Õie Sarv. Määnest seto sõnaraamatut om vaia?
Mariko Faster. Seto sõnaq ja eesti-võro sõnaraamat.
Kati Allmäe. Seto eepose ”Peko” sõnavarast.
Liina Lindström, Andreas Kalkun. Petserimaa setosit kaemah: keelest ja meelest.
7. oktoober
Kursuse "Lõunaeesti kultuurigeograafia" raames toimus üliõpilaste ja filosoofiateaduskonna töötajate bussireis Seto- ja Võromaale.
20. oktoober
Andrus Raagi isikunäituse "Ootamatu kohtumine" avamine.
2012
10. veebruar – 11. mai
Loengukursus „Lõunaeesti keel II“. Õppejõud Sulev Iva, 8 osalejat.
29. veebruar
Jututarrõ tuli külla reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas.
8. märts – 23. märts
Loengukursus „Lõunaeestikeelne meedia“. Õppejõud Silvia Karro, 11 osalejat.
14. märts
Jututarõ külaline Jaan Kaplinski kõneles emakeelepäeval emakeelest.
23. märts – 25. mai
Loengukursus „Lõunaeesti kultuurilugu“. Õppejõud Nele Reimann-Truija, 42 osalejat.
22. mai
Toimus liivi aabitsa “Elav sõna. Aabits ja lugemik”esitlus ning avatai liivi kunsti näitus. Näitusel sai vaadata kolme liivi kunstniku Baiba Dambergi, Valt Ernštreiti ja Lilita Lîce töid: akvarelle, graafikaid ja siidimaalinguid.
7. juuni
Seminar „Omanäoline Lõuna-Eesti“ Saatses Seto Muuseumis, koostöös Seto Instituudiga. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid:
Anu Toe. Setomaa – omanäoline regioon Eestis.
Kadri Villem. Vaateid kurja silma uskumusele Setomaal.
Moon Meier. “Seto asja“ ajamine jutuvestmise vormis: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Kärri Toomeos-Orglaan. Kirjakultuuri mõju seto muinasjuttudele.
Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk õigeusu kabelitest Virumaal.
Merlin Mürk. Võru kirjanduse õpetamine Vana Võrumaal.
Triin Laan. Umakultuuri oppaminõ Räpinä kihlkunnah ja opimatõrjali näüdüs.
Maarja Hõrn. Setomaa kultuuri eripärale vastavate õppematerjalide näidised 5–7 aastastele lastele.
Lea Eermann. Eha Lättemäe mulgikeelne luule.
Mirjam Potter. Maastiku visuaalsuse hindamine Võrumaa näitel.
Seminar lõppes ühise ekskursiooniga Saatse ümbruses, giidiks Raudoja Ahto.
3. september – 19. detsember
Loengukursus „Setu traditsioon“. Õppejõud Paul Hagu, 17 osalejat.
12. september – 12. detsember
Loengukursus „Võru keele vestluskursus“. Õppejõud Sulev Iva, 4 osalejat.
13. september
Keskuse nõukogu koosolek.
14. september – 16. november
Loengukursus „Lõunaeesti keel I“. Õppejõud Sulev Iva, 25 osalejat.
21. september
Seminar-näitus-sümpoosion „Säält ma saiõ sõnakõrra. Kauksi Ülle 50“ koostöös Tartu Kirjanduse Majaga. Seminaril vaadeldi Kauksi Ülle loomingut eri vaatenurkadest.
Tiia Allas. 20 aastakka Kauksi Ülle loominguga. Vol 2.
Piret Viires. Kauksi Ülle ja etnofuturismi sünd.
Hasso Krull. Pärimus ja ajalugu. Kauksi Ülle eksperimentalism.
Margit Tintso. Võro vaim Kauksi Ülle teosside seen ja ümbre.
Ave Mattheus. Naised kui ilmasambad – tüüpe ja suhtemustreid Kauksi Ülle loomingust.
Aare Pilv. Võru keelest võõrkeelena ja Kauksi Ülle tõlkimisest eesti keelde.
Heidi Aadma. Vaatemängude varjatud valvasolek.
Merlin Mürk. “Taarka”: näidend, stsenaarium ja film.
Andreas Kalkun. Seto lauluimmi ja Kauksi Ülle lüro-eepika. Vahtsõst laulmine ja vana kõrdamine.
21. september
Fotonäituse „Kauksi Ülle 50“ avamine. Avamisel oli ka juubilar ise, kes ilmestas pilte meeleolukate mälestuste ja kommentaaridega.
15. november
Jututarõ külaline Enn Kasak filosofeeris teemal „Tark tiidüs õkvaku ull’ usk“.
16. november
Keskusega käisid tutvumas kursuse „Sissejuhatus fennougristikasse“ tudengid koos õppejõud Marje Joalaiuga Tallinna Ülikoolist.
24. oktoober – 27. november
Loengukursus „Lõunaeesti kirjakeele ajalugu.“ Õppejõud Heli Laanekask ja Sulev Iva, 8 osalejat.
Kaks gruppi latgaleid (Rēzeknest ja Riiast) käisid keskuses võru-eesti sõnaraamatu ja võro-seto keelekorpuse koostamise kogemusi kuulamas.
Oma koosolekuid pidasid keskuses Taarka pärimusteater ja Seto Noorte Selts.
Keskus teeb koostööd projektiga “Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud”, mille käigus valmivad lõunaeesti keelesaarte, mulgi ning seto sõnavara andmebaasid ning sõnaraamatud. Ka võro-seto murdekorpuse töörühma koosolekud toimusid keskuses.
2014
2. jaanuar
Keskuse koordinaatorina asus tööle (0,25k) Grethe Juhkason.
7. jaanuar
Keskuse nõukogu koosolek.
22. ja 29. jaanuar
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kolis uutesse ruumidesse. Keskuse kantseleiruumiks sai Jakobi 2-125 (sealsamas kus Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus). Jututarõq ja muud üritused toimuvad Jakobi 2-103.
13. veebruar – 8. mai
Loengukursus „Lõunaeesti folkloor“. Õppejõud Paul Hagu, 16 osalejat.
14. veebruar – 30. mai
Loengukursus „Lõunaeesti keel II“. Õppejõud Sulev Iva, 14 osalejat.
19. veebruar – 2. aprill
Loengukursus „Lõunaeesti kultuurilugu“. Õppejõud Nele Reimann-Truija, 29 osalejat.
27. veebruar
Toimus (kinnine) LE keskuse XI-XII aastaraamatu esitlus-seminar. Arutleti, kuidas leida uuele ruumile (Jakobi 2-103) sagedasemat kasutust.
13. märts
Jututarõ külaliseks oli kirjanik Hasso Krull, kes kõneles laulust „Veere, veere, päevakene“.
16. aprill
Jututarõ külaliseks oli folklorist Marju Kõivupuu, kes rääkis teemal „Ajaloolise Võrumaa kultuuripärandus: helid, lõhnad ja maitsed“.
24. aprill
Seto-eesti sõnaraamatu koosolek.
29. aprill
Soome-ugri kohviõhtu.
9. mai
Keskust külastasid Setomaa kooliõpilased (Värska gümnaasiumist, Misso ja Meremäe põhikoolist) III ja IV kooliastmest koos õpetaja Nele Reimann-Truijaga (kultuurisuuna õpilased).
27. mai
Keskuse nõukogu koosolek.
28. mai
Mart Velsker kaitses doktoriväitekirja teemal "Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi".
16.–21. juuni
Murdepraktika Mikitamäel, praktika juhendaja Sulev Iva. Koguti materjali seto sõnaraamatu jaoks.
18. juuni
Seto-eesti sõnaraamatu koosolek Maeve Leivo juures.
2. september
Keskuse nõukogu koosolek.
2. september – 4. november
Loengukursus „Mulgi keel“. Õppejõud Alli Laande ja Karl Pajusalu; 10 osalejat.
5. september – 21. november
Loengukursus „Lõunaeesti keel II“. Õppejõud Sulev Iva, 30 osalejat.
5. september – 7. november
Loengukursus "Lõunaeesti kirjakeele ajalugu". Õppejõud Heli Laanekask ja Sulev Iva; 10 osalejat.
30. september
Seto-eesti sõnaraamatu koosolek.
2. oktoober – 4. detsember
Loengukursus "Kaasaegne lõunaeesti kirjandus". Õppejõud Ülle Kauksi, 4 osalejat.
15. oktoobril
Jututare külaliseks oli Võrumaa kohanimede koguja ja uurija Evar Saar, kes luges luuletusi ja rääkis lähemalt oma uuest võrukeelsest luulekogust "Kõnõla mõtsan mädänü puuga".
20. oktoober
Seto-eesti sõnaraamatu koosolek.
24. oktoober
Keskust külastasid Võrumaa lasteaiakasvatajad Võru Instituudi korraldatud täiendkoolituse raames Triin Nageli eestvedamisel.
1. november
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaatorina asus tööle Eva Saar.
19. november
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma liige Inge Käsi osales Eesti Keele Instituudis seminaril „Soome-ugri keelte andmebaasid ja e-leksikograafia“ ning andis ülevaate seto-eesti sõnaraamatu koostamisest ettekandes „Seto sõnaraamatu hetkeseisust“.
2. detsember
Seto-eesti sõnaraamatu töörühma koosolek.
3. detsember
Jututare külaliseks oli Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Kaja Allilender, kes kõneles mulkide, Mulgimaa ja Mulgi Kultuuri Instituudi uuema aja tegemistest.
12. detsember
Toimus lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminar „Harali pärimus”. Seminarile järgnes Iloõdak, kus päeva võtsid lauluga kokku Liinatsuraq. Seminari korraldasid TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv.