2004
2. veebruar - 17. mai
Valikkursus “Sissejuhatus eesti ja setu rahvausundisse” TÜ üliõpilastele. Lektor Heiki Valk.
3. veebruar - 13. aprill
Loeng “Setu traditsioon” TÜ üliõpilastele. Lektor Paul Hagu.
11. veebruar
Jututarõ külaliseks oli lavastaja Taago Tubin, kes kõneles Võru Teatriateljee tegemistest.
13. veebruar - 21. mai
Kursuse “Lõunaeesti keel” 1. osa TÜ üliõpilastele. Lektor Sulev Iva.
25. veebruar
Jututarõ külaliseks oli muusik ja Võru Muusikakooli direktor Celia Roose, kes kõneles rahvamuusika õpetamisest.
4. märts
Keskust külastas Helsingi Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Juha Pentikäinen.
6.-7. märts
Keskus korraldas koos TÜ arheoloogia õppetooliga Karula Rahvuspargi keskuses kevadkooli teemal “Muutused materiaalses kultuuris ja keeles”. Esinesid
Kristiina Johanson. Kasutatud mõistetest, vaieldud teemadest arheoloogias
Florian Siegl. Keel, ajalugu, keeleajalugu ja ajalooline keeleteadus
Priit Lätti. Keeled, kultuurid, haldusüksused - mis loob piirid?
Meeli Sedrik. Rootsi laenud Hiiumaa murrakutes
Mari-Liis Rohtla. Keeleteaduslik aines – õigustatud või kuritarvitatud vahend arheoloogilises tõlgenduses
Tuuli Tuisk. Ülevaade liivi keele kujunemisest
Evar Saar. Mallinimed. Miks Liinamägedel ei ole linnuseid, aga Kalmõmägedel kalmed on?
Martti Veldi. Arheoloogiast ja toponüümidest
Sulev Iva. Lõuna-Eesti häälikumuutuste kronoloogia
Arvi Haak.
10. märts
Jututarõ külaliseks oli saatejuht Taavi Karu, kes rääkis sellest, kuidas tehakse võrukeelset saadet “Mõtõlus”.
24. märts
Jututarõ külaliseks oli Setu Talumuuseumi direktor Laine Lõvi, kes rääkis Setu Talumuuseumi tegemistest.
1. aprill
Keskuses käisid ekskursioonil Puka keskkooli õpilased.
3. aprill
TÜ läänemeresoome keelte õppetool ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus korraldasid Liivi päeva, mis koosnes seminarist ja liivi kirjanduse õhtust. Seminaril osales 23 ja liivi kirjanduse õhtul 26 inimest.
Liivi päeva kava:
Seminar hõimuliikumisest ja liivi keele uurimisest
TÜ õppehoones Lossi 3 aud. 215
15.00 Seminari avamine.
15.15-15.45 Mauno Koski. Soome hõimuliikumine 1920.-1930. aastatel.
15.45-16.15 Bille Blumberg. Tarton Akateemisen Heimoklubin työ liiviläisten hyväksi.
16.15-16.45 Tuuli Tuisk. Ühendverbidest liivi keeles.
16.45.-17.15 Tiit-Rein Viitso. Liivi keele uurimise hetkeseisust.
Liivi kirjanduse õhtu
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses (Lossi 38)
18.00 Valt Ernštreit räägib liivi kirjandusest ja esitleb oma uut raamatut.
7. aprill
Jututarõ külaliseks oli Võru kultuurimaja Kannel kunstiline juht Silvi Jansons, kes rääkis sellest, mida Kandles tehakse.
21. aprill
Keskuses oli Jaan Sandra kogutud setu muinasjuttudest kokku pandud raamatu “Kahrukõrvaga Ivvan” esitlus. Laulis seto meestelaulu ansambel Liinatúuraq.
3. mai
Keskuse nõukogu istung.
5. mai
Jututarõ külaliseks oli (laste)luuletaja Milvi Panga, kes rääkis võru keeles luuletamisest, lastele luuletamisest, ja näitas oma uut raamatut.
19. mai
Jututarõ külaliseks oli TÜ majandusteaduskonna üliõpilane Raivo Kelp, kes rääkis majandusinimese pilgu läbi, miks on kasulik Võrumaal võru keelt kõneleda.
20.–23. mai
Helen Koks ja Triin Iva käisid Latgalis Rēzeknes rahvusvahelisel konverentsil “Regional Languages in the New Europe”.
4. juuni
Keskus korraldas seminari “Lõuna-Eesti ja muu Eesti”. Esinesid
Eduard Vääri, Tartu kirjakeelest ja murdest
Laivi Org,Võrdlevalt põhjaeesti ja võru palatalisatsioonist
Pärtel Lippus, Võru afrikaat ts
Mari Mets,Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuste varieerumine
Triinu Ojar, Keeleõigus ja -poliitiga Eestin ja Õuruupan ni kuis tuu lõunõeesti kiilt pututas
Marge Konsa, Vaade Karula kõrgustikult Eesti muinasaja sotsiokultuurilistele mudelitele
Edakai Simmermann, Kirikuloolisest pärimusest Võru- ja Järvamaal
Anu Vissel, Lõuna-Eesti karjaselaulude eripärast.
28. juuni - 7. juuli
Keskuse korraldamisel toimus TÜ eesti filoloogia üliõpilaste murdepraktika Räpina maakonnas Kurõküläs. Juhendas doktorant Evar Saar.
Keskuses lindistasid oma plaadi Liinats’uraq ja Väike Hellero.
31. august - 4. oktoober
Kaks korda nädalas toimus loeng “Sissejuhatus lõunaeesti kirjandusse” TÜ üliõpilastele. Õppejõud Ülo Tonts.
8. september - 8. detsember
Loeng “Lõunaeesti folkloor” TÜ üliõpilastele. Õppejõud Paul Hagu.
10. september - 3. detsember
Toimus kursuse “Lõunaeesti keel” 2. osa. Taas tuli suure huviliste hulga tõttu kaks gruppi teha. Õppejõud Sulev Iva.
22. september
Jututarõ külaliseks oli Naha Algkooli direktor ja võru keele õpetaja Valve Peebu, kes rääkis võru keelest ja selle õpetamisest.
6. oktoober
Jututarõ külaliseks oli Mulgi Kultuuri Instituudi perenaine Alli Laande, kes andis ülevaate mulkide tegevusest.
11. oktoober
Keskuse nõukogu istung.
13. oktoober
Kauksi Ülle näitemänguraamatu “Taarka” esitlus. Paul Hagu rääkis Taarka eripärast teiste setu suurlaulikute seas, Väike Hellero laulis setu vanemaid laule, mängisid noored pillimehed ja Taarka Toomkaga pidasid lauluvõistlust Soome esinema saamise nimel.
3. november
Jututarõ külaliseks oli Seto Kongressi vanemate kogu peavanem Aare Hõrn, kes rääkis Setomaa taotlusest kanda Setomaa UNESCO vaimse pärandi nimekirja.
17. november
Jututarõ külaliseks oli Tallinna Võru Seltsi auesimees Ants Kõiv ja jutuks oli võrukeste identiteet pealinna poolt vaadatuna.
2. detsember
Jututarõ külaliseks oli Võrumaa Nopri talu peremees ja riigikogulane Tiit Niilo, kes vestles teemal “Võrukene poliitikas”.
10. detsember
Keskus korraldas seminari ”Lõunaeesti keelesaared”. Seminari eesmärk oli anda ülevaade keelesaarte kultuurist ja keelest. Esinesid
Heiki Valk Läänemeresoomlased Põhja- ja Ida-Lätis nooremal rauaajal ja keskajal: arheoloogia andmed.
Peeter Päll Eesti keelesaarte kohanimedest.
Kristi Salve Kolm katset mõista keelesaarte rahvaluulet.
Karl Pajusalu Keelesaarte keelest ja mineviku väljendamisest.
Mare Piho Sudomast ja Kraasna maarahvast.
Tiit-Rein Viitso Lõunaeesti keelesaared läänemeresoome taustal.
Triin Iva August Sanga keeleteaduslikest Lutsi uurimustest.
Hannes Korjus Nirza valla lutsi maarahva päritoluga elanikud 2004. aastal.
Õhtusel iloõdakul tutvustas Nele Reimann vahtsõt raamatut “Võromaa kodolugu”. Muusikat tegid Meelika Hainsoo ja Tuule Kann.
15. detsember
Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna õpilase Andrus Raagi maalinäituse avamine.