2003
3. jaanuar – 5. aprill
2002. aasta sügisest korraldas ja koordineeris TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus 12-ainepunktilist täiendõppekursust “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” kahekümnele Kagu-Eesti õpetajale.
Kursus andis mitmekülgse ülevaate teaduse praegustest seisukohtadest Lõuna-Eesti ajaloolise ja kultuurilise kujunemise ning keele, kirjanduse ja rahvaluule kohta. Kursus koosnes kolmest põhiosast: 1. Lõunaeesti keel (Tutvuti lõunaeesti keele tekkeloo ja erijoontega. Otsiti vastust küsimusele, kui sarnane oli ajalooline Tartu kirjakeel tänapäeva setu ja võru keelepruugiga. Saadi ülevaade Lõuna-Eesti praegustest sotsiolingvistilistest probleemidest.) 2. Lõunaeesti kirjandus ja rahvaluule (Saadi ülevaade lõunaeestikeelse kirjanduse kujunemisest ja olulisematest teostest; tutvuti lõunaeesti rahvaluule ja -usundiga.) 3. Lõunaeesti ajalugu ja etnoloogia (Tutvuti uute arheoloogiliste ja ajalooliste andmetega Lõuna-Eesti kultuuriala moodustumise ja arengu kohta; käsitleti Lõuna-Eesti traditsioonilise ja tänapäeva kultuuri erinevaid nähtusi.)
Õppejõududeks olid: Paul Hagu, Karl Pajusalu, Sulev Iva, Ülo Tonts, Heiki Valk, Mati Laur, Ago Pajur, Kristel Rattus, Mare Piho.
6. jaanuar
Keskuse kuraatorina asus tööle Mariko Faster.
6. jaanuar – 14. aprill
Interdistsiplinaarse Lõuna-Eesti keele- ja kultuuri (kutse)magistri õppe (80 ap) kava koostamine. Kava väljatöötamisel osalesid: Paul Hagu, Karl Pajusalu, Ele Süvalep, Heiki Valk, Anita Kärner, Mariko Faster.
Valdkondade eest vastutajad töötasid välja oma eriala ainete sisulised nõudmised, planeerisid neile vastavad kursused ja koostasid uute kursuste kavad.
24. jaanuar
Toimus keskuse nõukogu koosolek. Kiideti heaks keskuse 2002. aasta tegevusaruanne ja 2003. aasta tööplaan.
13. veebruar
Jututarõs käis Mulgimaa mees, kirjanik ja kunstnik Siim Kärner, kes tutvustas äsja ilmunud murdeluuleantoloogiat “Ime kütken tähti poole kist”.
14. veebruar – 25. aprill
Keskus korraldas kursuse ”Lõunaeesti keel 1. osa” valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas TÜ doktorant Sulev Iva.
27. veebruar
Jututarõ külaliseks oli Võrumaalt pärit kirjanik Aivo Lõhmus, kes rääkis oma vanadest ja uutest tegemistest.
5.–8. märts
Rahvusvaheliste kogemuste saamiseks toimus magistriõppekava väljatöötajatele õppereis Oulu.
13. märts
Jututarõ külaline oli ajakirjanik Silvia Karro, kes kõneles sellest, kuidas valmis saade “Veere pääl”, mis tutvustas setosid ja Setomaad.
21. märts
Kauksi Ülle uue luulekogu “Käänüpäiv” esitlus koos Liinatsurade ja Lõkõritega.
27. märts
Jututarõs käis tartukeelne humorist Kaarel Tuvike, kes rääkis oma tegemistest ja luges ette pajatusi.
10. aprill
Jututarõ asemel toimus filmiõhtu režissöör Ago Ruusaga, kes näitas ja tutvustas oma uut filmi “Kaheksa päeva nädalas”.
22. aprill
Toimus TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse nõukogu koosolek, kus anti ülevaade lõppenud Kagu-Eesti õpetajate täienduskoolitusest, kinnitati 80-ainepunktiline magistriõppekava “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” ja keskuse 2002. aasta finantsaruanne ning arutati küsimusi, mis seotud lõunaeestiteemalise seminari korraldamisega ja keskuse teise aastaraamatu väljaandmisega.
24. aprill
Jututarõ külaliseks oli Setomaa ülemsootska, Aasta Ema 2002, Mikitamäe vallavanem Inara Luigas, kes rääkis teemal “Poliitika ja omakultuur”.
26. aprill
Õpetajate 12-ainepunktilise täienduskoolituse “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” pidulik lõpetamine ja tunnistuste kätteandmine Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis. Pool aastat kestnud Lõuna-Eesti keele ja kultuuri õpingutel said õpetajatest õppijad süvendavaid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi lõunaeesti keelest, kirjandusest, ajaloost, arheoloogiast, etnoloogiast, kirjandusest ja rahvaluulest. Lektoriteks olid oma ala hästi tundvad teadlased Tartu Ülikoolist ja Eesti Rahva Muuseumist.
8. mai
Jututarõ külaliseks oli August Kitzbergi muuseumi juhataja Asta Jaaksoo, kelle jututeemaks oli “Kitzbergi pruut kõneleb oma Augustist”.
22. mai
Toimus seminar “Lõuna-Eesti eri vaatepunktidest”. Seminari eesmärgiks oli koondada ja kokku viia erinevate alade üliõpilased, magistrandid ja doktorandid, kelle uurimisteema hõlmab või riivab Lõuna-Eestit. Seminarist võttis osa 38 erinevate teadusalade esindajat. Päeva lõpetas jututarõ tartukeelse kirjaniku Mats Traadiga ja Liinatsurade kontsert.
4. juuni
Filosoofiateaduskonna nõukogu kinnitas magistriastme õppekava “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”.
28. juuni – 7. juuli
Keskuse korraldamisel toimus TÜ eesti filoloogia üliõpilaste murdepraktika Põlva maakonnas Kauksis. Juhendas magister Evar Saar.
9. august
Keskuse II aastaraamatu esitlus Kaika suveülikoolis Urvastes. Aastaraamat andis ülevaate keskuse teisest tegevusaastast. Seminariettekannete põhjal kirjutatud artiklid tutvustasid uusimaid Lõuna-Eesti uuringuid rahvaluule, kirjanduse ja keele alalt. Aastaraamatu teises pooles leidusid jututarõs esinenute artiklid ning teave keskuse ja selle tegevuse kohta.
13. august
Keskuse kuraatorina asus tööle Helen Koks.
10. september
Jututarõ külaliseks oli kirjamees, muusik ja kunstnik Aapo Ilves, kes rääkis oma loomingust, luges luuletusi ja laulis.
12. september – 28. november
Keskus korraldas kursuse “Lõunaeesti keel 2. osa” valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas TÜ doktorant Sulev Iva. Huvilisi oli palju, nende hulgas ka kraadiõppureid ja õppejõudegi.
24. september – 17. detsember
Keskus korraldas kursuse “Lõuna-Eesti folkloor” valikainena TÜ üliõpilastele. Õpetas dotsent Paul Hagu.
29. september
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse nõukogu koosolek, kus vaadati uuesti magistriõppekava “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”. Lisaks arutati küsimusi, mis on seotud seminari “Lõuna-Eesti andmebaasid” korraldamisega ja keskuse osalemisega välisprojektides.
8. oktoober
Jututarõ külaliseks oli torupillimeister ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Ants Taul, kes rääkis Eesti torupillikultuurist minevikus ja tänapäeval, seletas, kuidas torupilli ehitatakse, ning mängis.
15. oktoober
Aino Praakli raamatu “Kirikindad” esitlus.
22. oktoober
Jututarõ külaliseks oli Setomaa kunstnik ning praegune ülemsootśka Evar Riitsaar, kes rääkis nii oma töödest kunstnikuna kui ka sootśka ülesannetest.
1. november
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskust külastasid Turu ja Helsingi keeleteadlased, kes osalevad projektis “Käsitteistäjä ja kielioppi” (projekti juht prof Tuomas Huumo) ning prof Lyle Campbell Uus-Meremaalt.
5. november
Jututarõ külaliseks oli esimese mulgikeelse ajalehe Mulke Sõna toimetaja Paul Lehesmets, kes rääkis mulgi keele ja mulgikeelse ajakirjanduse hetkeseisust.
19. november
Jututarõ külaliseks oli keraamik ja Piusa savikoja peameister Meelis Krigul, kes kõneles oma töödest-tegemistest ja keraamiku elust Lõuna-Eestis.
3. detsember
Jututarõ asemel oli Kauksi Ülle raamatu “Uibu” esitlus. Samas rääkis autor ka muudest oma tegemistest.
11. detsember
Toimus seminar “Lõuna-Eesti andmebaasid”. Seminari eesmärgiks oli tutvustada erinevaid Lõuna-Eestit puudutavaid andmebaase. Seminaril osales 31 erinevate teadusalade esindajat.
Liinatsurad käisid keskuses kord nädalas laulmas seto meestelaule ning Ilmarikas käis kord nädalas laulmas Võrumaa rahvalaule.
Keskuses on olnud müügil võrukeelset kirjandust ja helikandjaid. Saadaval on ajalehtede Uma Leht ja Setomaa värsked numbrid. Keskuse raamatukogu on pidevalt täienenud ja leidnud ka aktiivset kasutust.