SAMPA
SAMPA (Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet) on rahvusvahelise foneetilise tähestiku IPA lihtsustatud variant, mis kasutab ainult ASCII sümboleid.
Vokaalid
A (a), e, i , o, u, 7 (õ), { (ä), 2 (ö), y (ü), @ (tugevalt redutseeritud vokaal)
Konsonandid
p, t, k, s, S (š, ž, kui viimane on heliline, siis Z), f, v, h, m, n, N (ng-, nk-ühendis), l, r, j, w, ? (kõrisulghäälik), D, B, G (frikatiivistunud ja helilistunud klusiilid), T (frikatiivistunud helitu klusiil).
Poolvokaalid: siijA, sii:jA, lyi:jA, luuwA, luu:wA, lAuwA
Kaasahääldus
Palatalisatsioon (’). Näiteks: pAl’i, pAl’li, lun’in, kAn’:ne, pAt’i, vAt’:ti, k{s’i, kAs’:si
Nasalisatsioon (_~). Näiteks: o_~ (sõna on).
Helilistumine ehk heliliseks muutumine (_v)
Ah_vi (ahi), Arent_vAtA (arendada), sAt_vA (sada), vik_vA (viga), is_vA (isa)
Helitustumine e helituks muutumine (konsonant_0)
leh:m_0 (lehm, kui jääb heliliseks, on m silbiline: leh:m_=), lat:v_0 (latv), k7h:n_0 (kõhn), k7hr_0 (kõhr), vAstAttA_0 (vastata)
Eespoolsemaks muutumine (vokaal_+)
ju_+s:t (just), jA_+nu (janu), As’:su_+ (asju)
Tagapoolsemaks muutumine (vokaal_-)
Vokaali kõrgenemine (vokaal_r)
Ae_rA (aja, nii märgime ka j-i madalate ja keskkõrgete vokaalide vahel, kui see on hääldatud e-poolselt)
Vokaali madaldumine (vokaal_o)
Kärisev üksikhäälik (vokaal/konsonant_k)
Kähisev üksikhäälik (vokaal/konsonant_t)
Silbiline konsonant (konsonant_=). Näiteks mina m_=nA
Märkide järjekord
Esimesel kohal on hääliku põhikvaliteedi märk (pika vokaali puhul topelt), sellele järgneb palatalisatsioonimärk (ainult konsonantidel), siis üks või mitu lisakvaliteedimärki, kõige lõpus pikendusmärk. Lisakvaliteedimärkide järjekord on +-ro~v0kt=. Näiteks kui vokaal on eespoolsemaks muutunud ja käriseb ning on ühtlasi venitatud, siis märgime A_+_k:: või kui palataliseeritud konsonant on helilistunud ning silbiline, siis t'_v_k.
Välted
Monoftongid
I | II | III |
kAlu | kAAlu | kAA:lu |
sAtA | sada sAAtA | saada sAA:tA |
kaardi kAArti | kaardu kAA:rtu | |
te saate sAAtte | saate sAAt:te | |
koot koot': | ||
eest ees:t |
Diftongid
II | III |
kAelA | kAe:lA |
lauda lAutA | lauda lAu:tA |
süidi syiti | süiti syit:ti |
auto Autto | lauta lAut:tA |
laud lAu:t | |
laut lAut: | |
sous':t |
Geminaadid
II | III |
konnA | kon:nA |
k2n'ni | k2n':ni |
katu kAttu | kattu kAt:tu |
šefi Seffi | šeffi Sef:fi |
tuši tuSSi | tušši tuS:Si |
peret peret: |
tugevat tukevAt: |
paat pAAt': | |
patt pAt: | |
õpetlik 7ppettlik: |
|
varss vArs:s |
Konsonantühendid
II | III |
7rnA | 7r:nA |
koNki | koN:ki |
karda kArtA | karda kAr:tA |
narta nArttA | karta kArt:tA |
rütmi ryttmi | rütmi ryt:mi |
põdra p7trA | põtra p7t:trA |
fAkti | fak:ti |
metsA | met:sA |
k7rtsi | k7rt:si |
Arsti | Ars:ti |
pang pAN:k | |
pank pANk: | |
palk pAl'k: | |
rütm ryt:tm_0 | |
soo:tsA ~ soot:sA | |
An':tsin ~ An't:sin | |
jAl:ksi ~ jAlk:si |
hv ja ff
kohvik kohvik: ~ kohfik: ~ koffik: