Foneetika ja fonoloogia/Helüoppus ja märk'helüoppus
Ariste, Paul 1931: Lisandeid Koiva murrete vokaalide häälikuloole. – Eesti Keel, nr 6, 175–179.
——— 1938: Lõuna-eesti larüngaalklusiilist. – Eesti Keel, nr 7-8, 233–238.
——— 1955: Miks on lõuna-eesti murdes lapse asemel lats? – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Kd. 4, 2, 317–320.
Asi, Maarika 2000. Põlva õpilaste murdekeelest. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Blum, M. 1926: Võnnu kihelkonna konsonantism ja vokalism. Koopia (H. Kuum 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Eenlaid, Kaja 1959: Helme murde vokalism. (Konsonantism alates spirantidest). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis. 46 lk.
———, Ene Sirol 1960: Kambja murraku häälikulugu. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Eller, Helmi 1927: Rõuge (kesk-osa) konsonantism ja vokalism. Koopia (Paul Lehtmets 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Help, Toomas 1991: Vokaalharmoonia eesti murretes. – Keel ja Kirjandus. 24–33.
Hint, Mati 1963: Rõngu murraku foneetiline ja fonemaatiline struktuur. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 1965: Murrakute foneetiliste ja fonoloogiliste süsteemide kirjeldamisest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 11, 113–156.
——— 1989: Palatalization as a means of differentiating present and past tense forms in South Estonian dialects. – Mitteilungen der Societas Uralo-Altaica. Heft 8. Viertes internationales Symposium "Uralische Phonologie" 4.-8. September 1989 in Hamburg. Thesen zu Vorträgen und Referaten. Herausgegeben von Wolfgang Veenker. Hamburg, 71–75.
——— 1998: Lõunaeesti verbivormide raskused kirjakeelsele eestlasele. – Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Toim. Nele Reimann ja Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtisõq 3. Tarto-Võro, 39–44.
———, Heikki Paunonen 1984: On the phonology of the Southern Estonian Tartu dialect. – Studien zur phonologischen Beschreibung uralischer Sprachen.Budapest, 275–284.
Hõlpus, Elsa 1929: Häälikulooline ülevaade Räpina murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetool.
——— 1930: Põlva kihelkonna Aleksandri valla vokalism. Koopia (Helju Vals 1952) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Hüdsi, S; Kask, A. 1958: Häälikulooline ülevaade Unikülast küsitluskava alusel (San.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Itkonen, Terho 1975: Suomen ja eteläviron sandhiongelmia. – Virittäjä, 371–388.
Iva, Sulev 2000: Võru vokaalharmoonia erandid. – Pajusalu jt 2000, 85–90.
Jakobson, H. 1933: Jooni Halliste murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Johanson, Anna 1928: Karksi murde põhijooned. Konsonantism ja vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Juhkamson, Freda 1928: Klusiilide ja nende nõrkade vastete esindus Holstre murdes (Pst). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kaarheit, Salme 1951: Räpina kihelkonna (end. Muksi valla häälikuõpetuslik ülevaade.) Koopia (A. Tiivas 1953) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kahu, Salme 1927: Häälikulooline ülevaade Holstre murde vokalismist (Pst). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kajara, Viive 1960: Puhja murraku häälikulugu. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis Vihavu küla.
Kalja, Ella 1933: Paistu klusiilide esindus Kaarli valla murdes. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kalkun, Kalev 1971: Esimese silbi vokaalid ja diftongid Otepää ning Sangaste murrakutes. Kursusetöö (III). Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kasak, Enn 1997: Võrokõisi keeletapmine. – Kaika suvõülikuulõ kogumik I–VIII. Toim. Pille Kattel. Võro: Võro Instituu?, 98–99.
Kasepalu, Aleks 1964: Räpina kihelkonna häälikulugu. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kasepalu, Siiri 1964: Häälikulugu Räpina kihelkonnast. Vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kask, Arnold 1926: Järgsilpide a, ä esindus Halliste murdes. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1926: Klusiilide esindus Halliste murdes. Koopia (L. Lepik 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1927: Häälikulooline ülevaade Satseri(nna) – Setu murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kasvandik, U. 1922: Põlva kihelkonna häälikuajalooline ülevaade. Vokaalid. Koopia (Henno Rajandi 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1922: Põlva murde häälikuajalooline ülevaade. Konsonandid. Koopia (Henno Rajandi 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Keem, Hella 1959: Epenteetilisest palatalisatsioonist tartu murdes. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 4, 145–151.
——— 1975: Über den südestnischen laryngalen Klusil. – Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum Tallinnae habitus 17.-23.VIII 1970. Pars 1: Acta linguistica. Tallinn, 241–244.
Keldrimägi, Pärja 1970: Klusiilid Setu Raakva murrakus. Võistlustöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 1970: Setu Raakva murraku konsonantism. Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kettunen, Lauri 1933: Über einen "südestnischen Beitrag zur Stufenwecheltheorie" und über die Theorie selbst. – Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia 67. Helsinki, 200–206.
Kukk, Armin 1938: Kraasna murde esimese silbi vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Kuslapuu, Herta 1930: Kiuma valla konsonantism (Plv, Pera küla). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Labe, Leili 1961: Paistu murraku häälikulugu. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Lauring, L. 1945: Vokalism A. Adsoni murdeluules. (Rõu.) Lis. op.-de Alli Madise ja V. Nõu märkmed. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Laurits, Elfriede 1927: Häälikulooline ülevaade Urvaste valla põhjapoolse murde vokalismist. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Leibock, Arved 1951: Häälikuline ülevaade Räpina rajooni Ruusa külakonna (end. Veriora vald) murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Leivu murret 1935: Häälikulooline ülevaade I. Koopia (Elju Siidva 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Leivu murret 1935: Häälikutelooline ülevaade II. Koopia (Elju Siidva 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Leivu murret 1935: Häälikutelooline ülevaade III. Koopia (Elju Siidva 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Lõhmus, Salme: Mõniste murre. (Har). Konsonantism. Koopia (E. Pajusalu 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Maade, Aime 1962: Mulgi murde konsonantism. (Hlst.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Meho, Maimu 1967: Haanja murraku häälikulugu. Kursusetöö (IV). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1968: Rõuge idaosa (Haanja) murraku häälikulugu. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
——— 1970: Märkmeid Rõuge kihelkonna idaosa murraku foneetikast. – Eesti keele ringi töid 2. Tartu, 104–111.
Meissaar, A. 1928: Häälikulugu Sangaste murdest. Koopia (Velly Roots ja Vello Tainaste 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Müllerson, Linda 1927: Konsonantism Helme kihelkonna lõunaosas. Koopia (L. Paju 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1925: Järgsilpide vokalism Sangaste murdes. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Nigol, Salme 1957: Afrikaadid hargla murrakus. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 3.Tallinn, 82–103.
——— 1958: h-häälik hargla murrakus. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused 2. Keelelisi küsimusi. Tallinn, 118–147.
——— 1959: Häälikulooline ülevaade Hargla murrakust. Konsonandid. Kandidaadiväitekiri. Tartu. Käsikiri.
——— 1970: Über einige Fortsetzer des einstigen Dentalspiranten in dem süd-estnischen Dialekt. – Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum Tallinnae habitus 17.-23.VIII 1970. Pars 1: Acta linguistica. Tallinn, 298–300.
——— 1994: Hargla murraku konsonantism. Tallinn.
Niidu, Ilme 1961: Põlva murraku häälikud. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Niilus, Valter 1936: Leivu (Koiva) murde h-hääliku arengust. – Eesti Keel, nr 2, 36–41.
——— 1939: Ühest kitsamast lõuna-eesti häälikumuutusest. – Eesti Keel, nr 3-4, 85–90.
Niklus, Lea 1955: Kanepi kihelkonna murraku vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Ojansuu, Heikki 1912: Ein südestnischer Beitrag zur Stufenwechseltheorie. – Finnisch-ugrische Forschungen 12.
Otsman, Hilda 1926: Puhja murde häälikuajaloolised peajooned. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1926:Puhja konsonantism ja vokalism. Koopia (Henno Rajandi 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Paas, Elvi 1928: Häälikulooline ülevaade Otepää murdest. I. Koopia (L. Reidsalu 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1928: Häälikulooline ülevaade Otepää murdest. II. Koopia (L. Reidsalu 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1930: Häälikulisi erijooni Hargla-Mõniste murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Pajusalu, Karl 1992: Sõnalõpuline <e> Karksi murraku verbivormides. Tartu ülikooli magistritöö. Tartu. Käsikiri.
——— 1996: Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. Publications of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 54. Turku.
——— 1998: Järgsilpide vokaalide reduktsioonist Lõuna-Eesti murretes. – Õdagu-meresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 28–37.
——— 1998: Vowel Reduction in South Estonian. – Linguistica Uralica. 234–240.
——— 1999: Lõunaeesti murdekeskused ja -perifeeriad. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Toim. Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro, 65–79.
——— 2000: Järgsilpide vokaalide muutustest Lõuna-Eesti murretes. – Pajusalu jt 2000, 74–84.
——— 2001: Baby talk as a sophisticated register: a phonological analysis of South Estonian. – Psychology of Language and Communication 2001, no. 2. 81–92.
———, Merike Parve, Pire Teras, Sulev Iva 2000: Võru vokaalid I. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13. Tartu.
Palgi, Daniel 1933: Räpina murde kirjeldus. Konsonantism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Palk, Pärja 1932: Häälikulisi murdejooni Kambja valla lõunaosast. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Parmas, O. 1926: Vastseliina (Orava) kihelkonna konsonantism ja vokalism. Koopia (V. Rukki 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Parve, Marike 2000: Võru lühikeste monoftongide akustikast. – Pajusalu jt 2000, 9–38.
——— 1998: About the Phonetic Pecularities of Short Vowels in the Võru Dialect. – Linguistica Uralica. 241–246.
——— 1998: Võru lühikeste vokaalide foneetilistest omapäradest. – Õdagu-meresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 38–46.
——— 1999: Mõningate Võru vokaalide, eriti y kvaliteedist. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro. 179–188.
——— 1999: Võru vokalismi erijooni. Tartu ülikooli magistritöö. Tartu. Käsikiri.
Prints, Olga 1958: Sangaste häälikulugu. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Raitar, Maie 1969: Endise Põlva kihelkonna lõunaosa murde konsonantismist. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Reinhold, S. 1932: Häälikulisi ja morfoloogilisi murdejooni Raadi valla Kõrvekülast (TMr). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Remmel, N. 1931: Setu murde vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Rist [Parve], Merike 1997: Võru murde vokaalharmoonia. Tartu ülikooli lõputöö. Käsikiri.
Rõks, Julie 1925: Tarvastu-Põhja murde häälikuajalooline ülevaade. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1925: Klusiilid Tarvastu-Põhja murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1925: Konsonandid Tarvastu-Põhja murdes. Häälikuajalooline ülevaade. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Saar, M. 1925: Jooni Paistu murdest. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sang, August 1936: Lutsi murde häälikulooline ülevaade. Koopia (Ingrid Vuks 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Seim, Leeni 1927: Häälikuline ülevaade Hargla kihelkonna kaguosast. Vokalism. Koopia (Juta Teder 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sibul, Alfred 1930: Erijooni Kasaritsa valla vokalismist.(Rõu.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sirk, Herman 1926: Karula murde häälikulooline ülevaade. I. Vokalism. Koopia (Irene Sikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1927: Karula murde häälikulooline ülevaade. II. Konsonantism. Koopia (Irene Sikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1926: Helme murde vokalism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sirol, Ene 1959: Helme murraku konsonantism. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Sorokin, I. 1958: Häälikulooline ülevaade Rõugest. Kogutud küsitluskava järgi. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Suurväli, M. 1958: Karula murraku foneetiline ülevaade. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Tael, Evi : Häälikulisi ja morfoloogilisi ühisjooni eP rannamurrete ja eL murrete vahel. Kursusetöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Tarro, Kalju 1959: Hälikulooline ülevaade Vastseliina murrakust (lõunaosa). Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1959: Häälikulooline ülevaade Vastseliina murrakust. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Teder, M. 1924: Urvaste murde häälikajalooline ülevaade põhja-kirdepoolsest osast. Vokaalid. Koopia (Evi Tikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1924: Urvaste murde häälikuajalooline ülevaade põhja-kirdepoolsest osast. Konsonandid. Koopia (Evi Tikk 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Teras, Pire 1998: About the Acoustics of Long and Overlong Vowels in the Võru Dialect. – Linguistica Uralica, 247–251.
——— 1998: Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast. Tartu ülikooli magistritöö. Käsikiri.
——— 1998: Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast. – Õdagu-meresoomõ väikuq keeleq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro, 47–56.
——— 1999: Keskkõrgete vokaalide kõrgenemine Võru murdes. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Toim. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv. Võro Instituudi Toimõtiseq 6. Võro, 189–200.
——— 2000: Võru pika kestusastme monoftongide akustikast. – Pajusalu jt 2000, 39–73.
Toomse, Mihkel 1976–1984: Lõuna-eesti murded I–XXX. Käsikiri Turu ülikoolis.
Truus, Johannes 1929: Häälikute vahekorrast Põlvas, Rõuges, Harglas, Karulas ja Vastseliinas. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Univer, A. 1924: Halliste murde klusiilid. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Univer, A. 1924: Halliste murde konsonantism. Koopia (H. Kuum 1952) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
——— 1924: Halliste murde vokalism. Koopia (H. Kuum 1952,) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Valmet, Aino 1951, 1954: Mapp Aino Valmeti materjalidega (murdevihikud, morfoloogia, häälikulugu, sõnavara). (Võn.) Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Veskis, Siiri 1955: h-häälik eesti keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Viitso, Tiit-Rein 1990: Stress and Quantity in North Setu (South Estonian). – Linguistica Uralica, lk 81–88.
——— 1990: Vowels and Consonants in North Setu (South Estonian). – LinguisticaUralica, lk 161–172.
Vodi, Laivi 2003: Vastseliina palatalisatsiooni akustikast. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Voolaine, P. 1927: Lutsi murde konsonantism ja vokalism. Koopia (Lehte Tammeste 1952,) Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1864: Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. Mémoires de L'Académie des Sciences de St.-Pétersbourg, VIIe Série. St.Petersburg.= faksiimile ja tõlge eesti keelde: Uurimus Võru murdest. Tõlk. Inge Annom, toim. Külli Habicht ja Karl Pajusalu. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 20.Tartu 2002, 15–37.
Wiik, Kalevi 1988: Viron vokaalisointu. Suomi 140. SKS. Helsinki.